Kirjandi kirjutamine on paljudele õpilastele, üliõpilastele ja isegi täiskasvanutele tõeline väljakutse, mis tekitab sageli ärevust ja ebakindlust. Tihti arvatakse ekslikult, et hea kirjutamisoskus on kaasasündinud anne – et ühed on sündinud “sulepeaga käes” ja teised mitte. Kogenud eesti keele õpetajana võin aga kinnitada, et veenva ja grammatiliselt korrektse teksti loomine on tehniline oskus, mida on võimalik omandada ja lihvida täpselt samamoodi nagu matemaatikaülesannete lahendamist või võõrkeele õppimist. Eduka kirjandi saladus ei peitu mitte ainult inspiratsioonis, vaid eelkõige struktuuris, loogilises mõtlemises ja oskuses oma ideid selgelt serveerida. Selles artiklis vaatame süvitsi, kuidas muuta tühi paberileht sisukaks ja mõjuvaks tekstiks.
Ettevalmistus on pool võitu
Kõige suurem viga, mida kirjutajad teevad, on kohene lausete moodustamine ilma eelneva plaanita. See viib sageli olukorrani, kus teksti keskel mõte takerdub või kirjutis muutub laialivalguvaks heietuseks. Enne esimese lause kirjapanekut tuleb teha korralik eeltöö. See algab teema lahtimõtestamisest. Lugege pealkirja või teemapüstitust mitu korda ja küsige endalt: mida minult tegelikult oodatakse? Kas pean analüüsima, võrdlema, veenma või kirjeldama?
Järgmine samm on ideede kogumine ehk ajurünnak. Pange paberile kirja kõik märksõnad, seosed, näited ja argumendid, mis teemaga seostuvad. Selles faasis ei ole halbu ideid – eesmärk on saada materjali, millest hiljem valik teha. Kui ideed on paberil, hakake neid rühmitama ja selekteerima. Valige välja 3–4 tugevaimat argumenti, mis toetavad teie põhiseisukohta, ning järjestage need loogilises järjekorras. Tavaliselt paigutatakse tugevaim argument kas kõige esimeseks või kõige viimaseks, et jätta lugejale kustumatu mulje.
Kirjandi arhitektuur: sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte
Klassikaline kirjand koosneb kolmest osast, kuid nende osade sisu ja funktsioon jäävad sageli ebaselgeks. Sissejuhatus on teie visiitkaart. Selle eesmärk on äratada lugejas huvi ja juhatada ta teema juurde. Vältige kulunud fraase nagu “Selles kirjandis räägin ma…” või “Minu teemaks on…”. Selle asemel alustage huvitava faktiga, retoorilise küsimusega, tsitaadiga või päevakajalise probleemiga. Sissejuhatuse lõpus peaks selguma teie teksti põhitees ehk väide, mida asute tõestama.
Teemaarendus ehk sisuosa on kirjandi kõige mahukam osa, mis koosneb tavaliselt mitmest lõigust. Iga lõik peaks keskenduma ühele kindlale põhiideele. Siin kehtib reegel: üks lõik, üks mõte. Lõigu struktuur peaks järgima loogikat:
- Juhtlause: Lõigu esimene lause, mis ütleb lugejale, millest juttu tuleb.
- Selgitus ja argumentatsioon: Laiendage juhtlauset, selgitage oma seisukohta ja tooge põhjendusi.
- Näited: Illustreerige oma väiteid eluliste näidete, statistika või kirjanduslike viidetega. Näide muudab abstraktse jutu konkreetseks ja usutavaks.
- Järeldus või üleminek: Lõigu viimane lause võtab mõtte kokku või suunab sujuvalt järgmise lõigu juurde.
Kokkuvõte ei ole lihtsalt eelneva jutu ümberkirjutamine teiste sõnadega. See on süntees. Siin seote otsad kokku, annate hinnangu ja vaatate teemat laiemas perspektiivis. Hea kokkuvõte pakub lahendusi või vaatab tulevikku, jättes lugejale midagi mõtlemisaineks. Oluline on meeles pidada, et kokkuvõttes ei tohi enam tuua sisse täiesti uusi argumente, mida pole varem käsitletud.
Kuidas muuta tekst veenvaks ja mõjuvaks?
Kirjand ei ole pelgalt info edastamine, vaid suhtlus lugejaga. Et olla veenev, peab kirjutaja valdama argumenteerimiskunsti. Lihtsalt arvamusest (“Mulle meeldib see raamat”) ei piisa; vaja on põhjendust (“See raamat on väärtuslik, sest see käsitleb…”). Kasutage fakte, uuringuid ja autoriteetide tsitaate, kuid ärge unustage ka emotsionaalset intelligentsust. Lugeja veenmiseks tuleb kõnetada nii tema mõistust kui ka tundeid.
Vältige üldistusi ja klišeesid. Laused nagu “kõik teavad, et…” või “raha ei tee õnnelikuks” on sisutühjad, kui neile ei järgne sügavam analüüs. Selle asemel proovige näha teemat mitme nurga alt. Tugev kirjand julgeb tunnistada ka vastaspoole argumente, lükates need seejärel viisakalt ja argumenteeritult ümber. See näitab kirjutaja küpsust ja laia silmaringi.
Stiil ja keeleline korrektsus
Isegi kõige geniaalsem sisu võib jääda märkamatuks, kui see on peidetud konarliku ja vigase keelekasutuse taha. Sõnavara rikkus on kirjandi puhul määrava tähtsusega. Vältige sõnakordusi ja otsige sünonüüme. Selle asemel, et öelda viis korda “hea”, kasutage sõnu nagu “suurepärane”, “väärtuslik”, “kasulik”, “muljetavaldav” või “tõhus”.
Lauseehitus peaks olema vaheldusrikas. Kasutage nii lühikesi ja löövaid lauseid kui ka pikemaid, keerukamaid põimlauseid. Liiga palju lühikesi lauseid teeb teksti hakituks, liiga pikad laused võivad aga mõtte hägustada. Pöörake erilist tähelepanu sidususele – laused ja lõigud peavad olema omavahel seotud sidendsõnadega (nt “samuti”, “seetõttu”, “teisalt”, “lisaks”).
Loomulikult ei saa üle ega ümber õigekirjast. Kõige sagedasemad vead tekivad kokku- ja lahkukirjutamises ning komade kasutamises. Kui te pole kindel, kuidas mingit sõna kirjutada või kuhu koma panna, sõnastage lause ümber. Lihtsus on sageli parem kui keeruline, kuid vigane konstruktsioon.
Viimistlemine: kriitiline pilk oma tööle
Kui mustand on valmis, ei ole töö veel lõppenud. Tegelik kirjutamine on ümberkirjutamine. Ideaalne oleks lasta tekstil n-ö “seista” vähemalt tund aega või veel parem, üleöö. Värske pilguga lugedes märkate vigu, mida kirjutamise tuhinas tähele ei pannud. Lugege oma tekst kindlasti valjusti ette. See on üks parimaid viise konarlike lausete ja ebaloomuliku rütmi avastamiseks. Kui lauset on raske välja öelda, on seda ka raske lugeda.
Kontrollige teksti kolmel tasandil:
- Sisu: Kas ma vastasin teemale? Kas mu argumendid on loogilised?
- Struktuur: Kas lõigud on õiges järjekorras? Kas üleminekud on sujuvad?
- Keel: Kas on kirjavigu? Kas sõnavara on piisavalt mitmekesine?
Korduma kippuvad küsimused kirjandi kirjutamise kohta
Kui pikk peaks üks korralik kirjand olema?
Pikkus sõltub konkreetsest ülesandest. Gümnaasiumi lõpukirjandi puhul eeldatakse tavaliselt umbes 400 sõna, kuid ülikoolis võivad esseed olla tunduvalt pikemad. Olulisem kui sõnade arv on sisu tihedus. 600-sõnaline sisukas tekst on alati parem kui 1000-sõnaline tekst, mis koosneb vaid “vahust” ja kordustest. Ärge kirjutage lihtsalt ruumi täiteks.
Mida teha, kui pea on täiesti tühi ja midagi ei tule meelde?
See on tavaline “valge lehe hirm”. Sellises olukorras aitab vabakirjutamine. Pange taimer 5 minutiks käima ja kirjutage peatumatult kõike, mis pähe tuleb, isegi kui see tundub tobe. See avab loomingulised kanalid. Samuti võib aidata küsimuste esitamine teema kohta: Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Need küsimused aitavad leida uusi vaatenurki.
Kas kirjandis tohib kasutada “mina” vormi?
Jah, tohib, kuid mõõdukalt. Kirjand on teie isiklik arutlus, seega on teie arvamus oluline. Siiski tuleks vältida liigset “minatamist” (nt iga lause alguses “mina arvan”, “minu meelest”). Püüdke esitada oma seisukohti objektiivsemalt. Näiteks lause “Mina arvan, et sport on kasulik” asemel kirjutage “Sport on tervisliku eluviisi alustala”. See kõlab veenvamalt ja professionaalsemalt.
Kuidas vältida teemast mööda kirjutamist?
Hoidke teema pealkiri või küsimus kogu kirjutamise ajal silme ees. Pärast iga lõigu kirjutamist küsige endalt: kuidas see lõik seostub pealkirjaga? Kui seos on nõrk või puudub, tuleb lõik ümber teha või kustutada. Tihti juhtub, et kirjutaja hakkab arendama ühte huvitavat detaili ja unustab suure pildi – olge selle suhtes valvsad.
Harjutamine teeb meistriks ja lugemine avardab maailma
Lõpetuseks tahan rõhutada, et hea kirjutamisoskus on tihedalt seotud lugemusega. Mida rohkem te loete – olgu need siis raamatud, kvaliteetajakirjandus või arvamuslood –, seda rikkalikumaks muutub teie sõnavara ja seda loomulikumalt tunnete lausestruktuure. Lugemine annab teile n-ö tööriistakasti, millest kirjutades vahendeid valida.
Ärge kartke kirjutada halvasti. Iga mustand on samm parema teksti poole. Võtke aega harjutamiseks, analüüsige teiste kirjutatud häid tekste ja küsige tagasisidet oma töödele. Kirjutamine on eneseväljenduse võimsaim vorm, mis võimaldab teil oma mõtteid maailmaga jagada, teisi veenda ja iseennast paremini tundma õppida. Alustage täna, kasvõi ühe lõiguga, ja te näete, kuidas sõnad hakkavad teie kasuks tööle.
