Iga aasta veebruaris ja märtsis tabab eestlasi omamoodi rahvuslik hasartmäng, mida nimetatakse tuludeklaratsiooni esitamiseks. Kuigi enamik andmeid on Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt juba eeltäidetud, valitseb paljudel inimestel endiselt segadus selle ümber, kuidas täpne tagastatav või juurdemakstav summa kujuneb. Ootusärevus on suur: kas riik kannab pangakontole oodatud lisaraha või tuleb hoopis rahakotti kergendada? Tegelikkuses ei ole tulumaksutagastuse arvutamine müstika ega loterii, vaid kindlatel matemaatilistel reeglitel ja seadustel põhinev süsteem. Mõistes selle mehhanisme, on võimalik mitte ainult vältida ebameeldivaid üllatusi, vaid ka oma rahaasju aasta jooksul targemini planeerida, et maksimaalselt ära kasutada seadusega lubatud soodustusi.
Tulumaksusüsteemi alustalad ja maksuvaba tulu mõistmine
Kõige suurem segadus ja ka enamik vigu tuludeklaratsioonis tuleneb Eestis kehtivast astmelisest maksuvabast tulust. See süsteem, mis on kehtinud juba mitu aastat, tähendab sisuliselt seda, et maksuvaba tulu suurus sõltub inimese aastasest brutosissetulekust. Just siin tehakse aasta jooksul valearvestusi, mis päädivad kevadel maksunõudega.
Põhimõte on lihtne: mida suurem on sissetulek, seda väiksem on maksuvaba tulu osa. Kui aastane sissetulek on väike, saab inimene kasutada maksuvabastust maksimaalses määras. Sissetuleku kasvades hakkab maksuvaba tulu summa lineaarselt vähenema, jõudes teatud piirini (viimastel aastatel on see piir olnud 25 200 eurot aastas), millest alates on kogu tulu maksustatav esimesest eurost.
Miks tekivad vead? Vead tekivad tavaliselt siis, kui inimene töötab mitmel kohal või saab lisaks palgale muid tulusid (näiteks üüritulu, dividendid, haigushüvitised), kuid on lasknud põhitöökohal arvestada maksuvaba tulu täies mahus, arvestamata teisi sissetulekuid. Aasta lõpuks selgub, et kogusissetulek oli suurem ja maksuvaba tulu oleks pidanud olema väiksem. Riik nõuab siis “liigselt” kasutatud maksuvabastuse pealt tulumaksu tagasi.
Millised tulud ja mahaarvamised mõjutavad lõpptulemust?
Tulumaksutagastuse suurust ei määra ainult sissetulek, vaid ka see, kui palju on teil õigus maksustatavast tulust kulusid maha arvata. See on koht, kus teadlikkus toob reaalset rahalist kasu. Kõik mahaarvamised ei toimu automaatselt ning tihti peab deklaratsiooni esitaja ise veenduma, et andmed oleksid korrektsed.
Peamised mahaarvamised
- Eluasemelaenu intressid: Üks levinumaid mahaarvamisi. Siin tuleb olla tähelepanelik, sest maha saab arvata ainult endale soetatud kodu laenuintresse, mitte laenu põhiosa makseid. Samuti kehtivad siin kindlad piirmäärad, mis on aastatega muutunud rangemaks.
- Koolituskulud: Siia kuuluvad lasteaia kohatasud, huvikoolide tasud (kui koolil on vastav litsents) ja ülikooli õppemaksud. Oluline on jälgida, et tšekkidel või ülekannetel oleks märgitud maksja ja koolitatava isikukoodid õigesti.
- Annetused ja kingitused: Kui olete annetanud tulumaksusoodustusega nimekirja kuuluvatele ühingutele, on need summad teatud piirini maksuvabad ehk vähendavad teie maksustatavat tulu.
- III sammas: See on sageli kõige tulusam mahaarvamine. Sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi on maksuvabad kuni 15% ulatuses teie aastasest brutotulust (kuid mitte rohkem kui 6000 eurot). See tähendab, et iga sinna paigutatud 100 euro pealt saate kevadel 20 eurot tagasi.
Oluline on meeles pidada, et kõikidele mahaarvamistele kehtib üldine ülempiir (tavaliselt 1200 eurot, millest eluasemelaenu intressid võivad moodustada vaid teatud osa), ning mahaarvamisi ei saa teha rohkem kui 50% ulatuses oma maksustatavast tulust.
Kinnisvara ja investeeringute deklareerimise eripärad
Üha enam inimesi tegeleb investeerimisega või kinnisvara väljaüürimisega, mis muudab deklaratsiooni täitmise keerukamaks. Lihtne palgatöötaja ei pruugi nende ridadega kokku puutuda, kuid investorile on see kriitiline.
Kui müüsite kinnisvara, tuleb määrata, kas see oli teie alaline elukoht või mitte. Alalise elukoha müük on üldjuhul maksuvaba (tingimusel, et kahe aasta jooksul müüakse maksuvabalt vaid üks eluase). Kui aga müüsite suvilat, metsamaad või investeerimiskorterit, tuleb tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Siin on võimalik vigade vältimiseks soetusdokumente (ostulepingud, parendustööd) hoolikalt säilitada ja arvesse võtta.
Üüritulu puhul on Eestis kehtestatud lihtsustatud süsteem: üüritulust arvatakse automaatselt maha 20% kulude katteks (ilma et peaksite kuludokumente esitama) ja maksustatakse ülejäänud 80%. See tähendab, et tegelik maksumäär üüritulult on madalam kui tavapärane tulumaksumäär, kuid tulu deklareerimata jätmine on riskantne, kuna MTA kontrollib üha tõhusamalt pangakontosid ja üürikuulutusi.
Väärtpaberid ja krüptovaluuta
Investeerimiskonto kasutajatel on elu lihtsam – tehinguid ei pea deklareerima enne, kui raha kontolt välja võetakse rohkem, kui sinna on sisse pandud. Tavalisel pangakontol või välismaistes maaklerfirmades (nagu eToro, Interactive Brokers) kauplejad peavad aga iga kasumliku tehingu deklareerima eraldi. Krüptovaluutaga kauplemisel kehtib reegel, et kasumit maksustatakse, kuid kahjumit teiste kasumitega tasaarveldada ei saa. See on koht, kus paljud teevad vea, eeldades, et aktsiate ja krüpto reeglid on identsed – need ei ole.
Samm-sammuline juhend tagastuse arvutamiseks
Enne deklaratsiooni kinnitamist tasub teha lihtne kontrollarvutus, et veenduda MTA kuvatava numbri loogilisuses. Toimige järgmiselt:
- Liitke kokku kõik tulud: Palk, preemiad, haigushüvitised, pensionid, üüritulu (80% ulatuses), välistulud ja kasum väärtpaberitest.
- Arvutage lubatud mahaarvamised: Liitke kokku III samba sissemaksed, koolituskulud, annetused ja eluasemelaenu intressid, pidades silmas piirmäärasid.
- Lahutage tulust mahaarvamised: Lahutage kogutulust mahaarvamiste summa ja samuti teie sissetulekule vastav maksuvaba tulu aastane määr.
- Leidke maksukohustus: Korrutage saadud tulemus kehtiva tulumaksumääraga (üldjuhul 20%). See on summa, mis oleks pidanud aasta jooksul riigile laekuma.
- Võrrelge tegelikult makstuga: Vaadake deklaratsioonilt rida “Kinni peetud tulumaks”. Kui kinni peetud summa on suurem kui teie arvutatud maksukohustus, on vahe tagastatav tulumaks. Kui väiksem, tuleb vahe juurde maksta.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused kõige sagedasematele küsimustele, mis tuludeklaratsiooni täitmisel tekivad.
Millal makstakse tulumaksutagastus välja?
Üldjuhul algavad tagasimaksed veebruari lõpus või märtsi alguses neile, kes esitasid deklaratsiooni elektrooniliselt ja kelle andmetes ei esinenud puudusi. Paberdeklaratsiooni esitajad peavad ootama kauem, tavaliselt märtsi keskpaigani või aprillini. Täpsed kuupäevad sõltuvad konkreetsest aastast ja MTA töökoormusest.
Kas abikaasaga saab teha ühisdeklaratsiooni?
Klassikalist ühisdeklaratsiooni, kus kõik tulud liideti, enam esitada ei saa. Küll aga on säilinud teatud soodustuste ülekandmise võimalus. Kui ühel abikaasal on kasutamata jäänud maksuvabastusi (näiteks koolituskulude või eluasemelaenu intresside osas), saab ta need automaatselt üle kanda teise abikaasa deklaratsiooni, vähendades seeläbi pere üldist maksukoormust. See toimub deklaratsiooni esitamisel vastava valiku tegemisega.
Mida teha, kui avastan vea pärast deklaratsiooni esitamist?
Kui olete deklaratsiooni juba kinnitanud, kuid avastate hiljem, et unustasite midagi lisada või tegite vea, saate deklaratsiooni parandada. Selleks tuleb e-MTAs avada esitatud deklaratsioon uuesti, teha vajalikud muudatused ja see uuesti kinnitada. Parandusi saab teha tagantjärele kolme aasta jooksul.
Miks ma pean tulumaksu juurde maksma?
Kõige levinum põhjus on aasta jooksul valesti arvestatud maksuvaba tulu. Näiteks kui töötasite kahes kohas ja mõlemad rakendasid maksuvaba tulu, on see summa aasta lõikes ületatud. Teine põhjus võib olla väärtpaberite või kinnisvara müügist saadud kasum, millelt tulumaksu koheselt kinni ei peetud.
Tulevikuvaade: Maksusüsteemi eelseisvad reformid
Eesti tulumaksusüsteem ei ole staatiline ning lähiaastatel on oodata mitmeid muudatusi, mis mõjutavad otseselt nii palgatöötajaid kui ka investoreid. Üks olulisemaid aruteluteemasid on olnud “maksuküüru” kaotamine ehk üleminek ühtsele maksuvabale tulule kõigile, sõltumata sissetuleku suurusest. See reform, mille jõustumine on planeeritud lähitulevikku (2025. aastast), peaks kaotama praeguse keeruka astmelise maksuvaba tulu arvestuse, mis on peamine vigade ja juurdemaksete allikas.
Samas toob tulevik kaasa ka tulumaksumäära tõusu. Kui pikka aega on tulumaks olnud 20%, siis riigieelarve strateegiad näevad ette selle määra tõstmist 22%-ni. See tähendab, et kuigi süsteem võib muutuda lihtsamaks ja arusaadavamaks (kaduv maksuküür), suureneb üldine maksukoormus. Seetõttu on äärmiselt oluline juba täna vaadata üle oma pikaajalised finantsplaanid, eriti mis puudutab III samba investeeringuid ja dividenditulu planeerimist. Teadlik maksuplaneerimine ei ole maksupettus, vaid tarkus kasutada seadusega ettenähtud võimalusi oma vara kasvatamiseks ja säilitamiseks muutuvas majanduskeskkonnas.
