Sügis ja aasta lõpp on paljude perede jaoks kõige kulukam aeg. Septembris tuleb osta koolitarbeid ja sügisriideid, oktoobris võivad päevakorda tulla talverehvid või kodused remonditööd ning novembris ja detsembris algavad suuremad allahindlused ning jõuluostud.
Esmapilgul tundub, et iga ost on põhjendatud. Laps vajab uusi jalanõusid, vana kohvimasin on oma aja ära elanud ja vihmajope ei pea enam vett. Probleem tekib aga siis, kui kõik need väljaminekud satuvad lühikese ajavahemiku sisse. Just siis võib eelarve märkamatult miinusesse minna.
Suurim kulu ei ole alati kõige kallim ost
Paljud arvavad, et eelarve lööb sassi üks suur ost. Praktikas juhtub sageli vastupidi – suure mõju avaldab hoopis mitu keskmise suurusega ostu, mis tehakse paari kuu jooksul.
Mõtle kas või tavalisele sügisele. Septembris tuleb osta lapsele koolitarbed ja uued spordiriided, oktoobris võib selguda, et auto vajab talverehve, samal ajal lõpetab töö vana pesumasin või kohvimasin ning juba mõne nädala pärast hakkavad pihta jõuluostud. Ükski neist väljaminekutest ei ole iseenesest erandlik, kuid kui need satuvad kõik paari kuu sisse, võib eelarve saada suurema löögi, kui esialgu tundus.
Kui iga väljaminek tundub eraldi mõistlik, siis nende kogusumma võib kuu lõpus üllatada. Kui mitu suuremat väljaminekut langeb samasse perioodi, uurivad inimesed vahel ka erinevaid võimalusi, näiteks tarbimislaen kui üks võimalik finantstoode. Enne suuremate rahaliste otsuste tegemist tasub siiski kõigepealt panna kõik planeeritavad kulud ühte nimekirja ja hinnata, milline mõju neil on järgmiste kuude eelarvele.
Ära planeeri ainult oste, vaid ka nende ajastust
Kui suuremaid oste tuleb lühikese aja jooksul mitu, võib igakuiste maksete jälgimine muutuda ootamatult keeruliseks. Üks ost on järelmaksuga, teine mõne muu maksegraafikuga ja kolmas tuleb tasuda mõnel muul kuupäeval. Mõne aja pärast võib olla raske hinnata, kui palju raha iga kuu tegelikult erinevate kohustuste peale kulub.
Sellistes olukordades vaadatakse vahel üle ka olemasolevad kohustused ning ühe arutelukohana võib esile kerkida laenukohustuste ühendamine. Seda seostatakse eelkõige olukordadega, kus soovitakse muuta erinevate maksete jälgimist lihtsamaks ja saada selgem pilt oma igakuistest väljaminekutest.
Kõiki suuremaid oste ei pea tegema samal kuul. Kui näiteks uus televiisor või mööbliese ei ole hädavajalik, võib selle ostu edasi lükata ajal, mil eelarves on rohkem ruumi. Sama kehtib paljude kodu- ja sisustuskaupade kohta, mille hinnad võivad hooajaliselt üsna palju muutuda.
Enne ostukorviga kassasse minekut tasub korraks mõelda, kas tegemist on päris vajaduse või lihtsalt ahvatleva pakkumisega. Tarbijakäitumise uuringud on näidanud, et ajaliselt piiratud kampaaniad võivad suurendada impulssoste, sest tunne “pean praegu otsustama” muudab ostu emotsionaalsemaks.
Hea nipp on suurema ostu puhul teha väike paus. Kui soov on ka järgmisel päeval alles ja ost sobib endiselt eelarvesse, on suurem tõenäosus, et tegemist oli läbimõeldud otsusega, mitte hetkeemotsiooniga.
Hästi planeeritud ost jätab rohkem valikuvabadust
Allahindlus ei ole iseenesest halb asi ning suuremad ostud kuuluvad elu juurde. Vahe tekib selles, kas ost sünnib läbimõeldud plaani alusel või hetkeemotsiooni ajel.
Kui suuremad väljaminekud on aasta peale hajutatud, korduvad maksed aeg-ajalt üle vaadatud ja eelarves on väike varu ootamatute kulude jaoks, on ka ostuhooaeg märksa rahulikum.
Enne suuremate ostude tegemist tasub võtta hetk, et vaadata kogu pilti, mitte ainult ühe toote hinnasilti. Sageli aitab just see teha otsuse, millega ollakse rahul ka mitu kuud hiljem.
