Iga kuu alguses või lõpus ootavad tuhanded töötajad üle Eesti oma pangakontole laekumist, mis on tasu tehtud töö eest. Tööle kandideerides või töölepingut sõlmides on aga sageli jutuks numbrid, mis on tunduvalt suuremad kui see summa, mis tegelikkuses panka jõuab. See tekitab paljudes inimestes segadust ja kohati isegi pettumust. Palgasüsteemi mõistmine ei ole oluline mitte ainult selleks, et teada, kui palju raha kulutamiseks jääb, vaid ka selleks, et olla teadlikum oma õigustest, sotsiaalsetest garantiidest ja tulevastest pensionimaksetest. Rahatarkus algab just nimelt oma sissetulekute ja nendega seotud maksukohustuste süvitsi mõistmisest.
Mis on brutopalk ja miks seda kasutatakse?
Brutopalk on summa, mis on kirjas sinu töölepingus. See on kokkuleppeline töötasu number enne maksude mahaarvamist. Tööandja jaoks on see raamatupidamislik alus, millest hakatakse arvutama riigile tasumisele kuuluvaid makse. Enamasti on kõik töökuulutused, statistikaameti aruanded ja palgauuringud toodud just brutopalgas.
Miks räägitakse peamiselt brutopalgast, kui inimesi huvitab see raha, mis kätte saadakse? Põhjus peitub maksusüsteemi eripärades. Iga inimese netopalk võib olla erinev isegi siis, kui nende brutopalk on täpselt sama. See sõltub mitmetest individuaalsetest teguritest, nagu maksuvaba tulu avalduse esitamine, kogumispensioniga liitumine ja laste arv. Seetõttu on brutopalk ainus objektiivne ja võrreldav mõõdik tööturul.
Netopalk: raha, mida saad reaalselt kasutada
Netopalk on see summa, mis laekub sinu pangakontole palgapäeval. See on raha, mis jääb alles pärast seda, kui tööandja on brutopalgast kinni pidanud kõik seadusega nõutud maksud ja maksed. Igapäevases kõnepruugis nimetatakse seda sageli “katterahaks”.
Netopalga suurus on see, mis määrab sinu tegeliku ostujõu. Kui planeerid kodueelarvet, taotled laenu või arvutad igakuiseid kulusid, pead alati lähtuma netopalgast. Siiski on oluline meeles pidada, et pangad ja liisingufirmad vaatavad laenuvõimekuse hindamisel sageli ka brutopalka ja stabiilset maksulaekumist.
Millised maksud arvestatakse brutopalgast maha?
Selleks, et brutopalgast saaks netopalk, peab tööandja kinni pidama ja maksuametile üle kandma mitu erinevat maksu. Eestis on süsteem üles ehitatud selliselt, et osa maksukoormusest lasub töötajal (kuigi tööandja teeb ülekande) ja osa tööandjal lisaks brutopalgale.
Töötaja brutopalgast peetakse kinni järgmised tasud:
- Töötuskindlustusmakse (töötaja osa): See on kindlustusmakse, mis tagab sulle sotsiaalse kaitse töötuse korral. Kui peaksid kaotama töö, on sul õigus taotleda töötukassast hüvitisi just tänu nendele maksetele. Määrad võivad aastate lõikes pisut muutuda, kuid on püsinud stabiilsena (tavaliselt 1,6%).
- Kogumispension (II sammas): Kui oled liitunud kogumispensioniga, peetakse sinu brutopalgast kinni tavapäraselt 2%. See raha liigub sinu isiklikku pensionifondi. Tänapäeval on võimalik esitada avaldus maksete peatamiseks või suurendamiseks, mis tähendab, et kahe kolleegi netopalk võib erineda ainuüksi seetõttu, et üks kogub pensionit ja teine mitte.
- Tulumaks: See on kõige suurem osa, mis palgast maha läheb. Tulumaks arvestatakse summalt, mis jääb järele pärast töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni mahaarvamist ning millest on lahutatud maksuvaba tulu.
Maksuvaba tulu mõju netopalgale
Üks keerulisemaid ja samas olulisemaid komponente netopalga arvutamisel on maksuvaba tulu. Eesti maksusüsteem kasutab astmelist maksuvaba tulu, mis tähendab, et madalama ja keskmise sissetulekuga inimestele jääb rohkem raha kätte kui kõrgepalgalistel.
Süsteemi toimimise loogika on järgmine:
- Teatud sissetulekuni on maksuvaba tulu maksimaalne (näiteks kindel summa kuus, millelt tulumaksu ei võeta).
- Sissetuleku kasvades hakkab maksuvaba tulu summa lineaarselt vähenema.
- Alates teatud sissetuleku piirist on maksuvaba tulu null, mis tähendab, et tulumaksu makstakse kogu palgasummalt (pärast esmaseid mahaarvamisi).
Oluline on siinkohal töötaja enda aktiivsus. Selleks, et tööandja saaks maksuvaba tulu arvestada, tuleb esitada avaldus. Kui töötad mitmes kohas, saad avalduse esitada ainult ühele tööandjale. Kui jätad avalduse esitamata, arvestatakse tulumaksu esimesest eurost, mis tähendab väiksemat igakuist netopalka, kuid enammakstud tulumaksu saab tagasi tuludeklaratsiooni esitamisel.
Tööandja vaade: mis on tööjõukulu?
Paljud töötajad ei tea, et nende brutopalk ei ole tööandja jaoks kogukulu. Tegelik kulu ettevõttele on tunduvalt suurem ja seda nimetatakse tööjõukuluks või palgafondiks. Lisaks brutopalgale, mille sees on töötaja maksud, maksab tööandja omalt poolt veel makse juurde.
Tööandja maksab brutopalgale lisaks:
- Sotsiaalmaks: See on 33% brutopalgast. Sotsiaalmaks on allikas, millest rahastatakse riiklikku ravikindlustust ja I samba pensione. Just sotsiaalmaksu laekumine tagab sulle õiguse tasuta arstiabile.
- Töötuskindlustusmakse (tööandja osa): See on väiksem protsent (tavaliselt 0,8%), mida tööandja maksab töötukassasse solidaarsusprintsiibil.
Seega, kui sinu brutopalk on näiteks 2000 eurot, siis tööandja tegelik kulu on ligikaudu 2676 eurot. See teadmine on kasulik palgaläbirääkimistel, et mõista tööandja perspektiivi ja eelarve piire.
Kuidas palgatõus mõjutab netopalka?
Palgatõusu puhul tekib tihti küsimus, kui palju reaalselt raha juurde saadakse. Kuna Eesti maksusüsteem sisaldab maksuvaba tulu vähenemist sissetuleku kasvades, võib tekkida olukord, kus brutopalga tõus ei too kaasa proportsionaalselt sama suurt netopalga tõusu.
Seda nimetatakse kohati “maksuküüruks”. Kui sinu palk tõuseb vahemikus, kus maksuvaba tulu hakkab vähenema, võtab riik igast lisanduvast eurost suurema osa maksudeks kui madalama palga puhul. Seetõttu on enne palgatõusu nõudmist või uue töökoha vastuvõtmist mõistlik kasutada palgakalkulaatorit, et näha täpset mõju oma pangaarvele.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Miks on minu netopalk iga kuu erinev, kuigi brutopalk on sama?
Kui sinu brutopalk on fikseeritud, peaks netopalk olema üldjuhul stabiilne. Erinevused võivad tekkida, kui oled saanud lisatasusid, preemiaid või puhkusetasu, mis muudavad kuu kogusissetulekut ja seeläbi maksuvaba tulu arvestust. Samuti võib põhjuseks olla muutused kogumispensioni sissemaksetes või maksumäärades aasta vahetudes.
Kas ma peaksin palgaläbirääkimistel rääkima bruto- või netopalgast?
Soovituslik on alati rääkida brutopalgast. Netopalk sõltub sinu isiklikest maksuvabastustest ja pensionivalikutest, mida tööandja ei pruugi teada ega peagi teadma. Brutopalk on konkreetne number töölepingus, mis ei muutu sõltumata riiklikest maksumuudatustest sinu isiklikus elus.
Mis juhtub, kui ma ei esita maksuvaba tulu avaldust?
Kui sa ei esita avaldust, peab tööandja kinni pidama tulumaksu kogu sinu brutopalgalt (pärast töötuskindlustuse ja pensioni mahaarvamist). See tähendab, et saad igakuiselt vähem raha kätte. Küll aga ei kao see raha ära – riik tagastab enammakstud tulumaksu sulle järgmisel aastal tuludeklaratsiooni alusel.
Kas haigushüvitiselt lähevad samad maksud maha?
Haigushüvitiselt peetakse kinni tulumaks. Sotsiaalmaksu haigushüvitiselt ei maksta (kuna see on juba ravikindlustuse hüve), samuti ei peeta kinni töötuskindlustusmakset. Küll aga arvestatakse tulumaksu, mis võib mõjutada lõplikku summat, mis kontole jõuab.
Strateegiad edukaks palgaläbirääkimiseks
Palgasüsteemi detailne tundmine annab sulle läbirääkimistel tugeva eelise. Kui mõistad, milline on tööandja kogukulu (tööjõukulu) ja milline on sinu potentsiaalne netosissetulek, oskad teha realistlikumaid pakkumisi. Ära kunagi jäta tähelepanuta asjaolu, et töölepingusse kirjutatav number on brutosumma. Kui lepid kokku “kätte” summas, võtad endale riski tuleviku suhtes.
Näiteks, kui riik otsustab tõsta tulumaksu või muuta maksuvaba tulu süsteemi, siis netopalgas kokkuleppimine võib tekitada olukorra, kus sinu sissetulek väheneb, kuid tööandja kulu jääb samaks, või vastupidi – tööandja kulu suureneb ebamõistlikult, et säilitada sinu netopalk. Brutopalgas kokkuleppimine on läbipaistvam ja turvalisem mõlemale poolele. Enne vestlust tee alati kodutöö: kasuta veebipõhiseid palgakalkulaatoreid, et teisendada oma soovitud elustandardiks vajalik netosumma brutopalgaks, ja lisa sellele väike puhver läbirääkimisruumiks.
