Iga-aastane rehvivahetus on Eesti kliimas autoomanike jaoks möödapääsmatu rutiin, kuid ometi tekitab see igal sügisel ja kevadel hulgaliselt küsimusi. Ilmastikuolud on muutlikud ning pelgalt kalendrisse vaatamisest alati ei piisa, et tagada maksimaalne ohutus teedel. Õigeaegne rehvivahetus ei ole mitte ainult seadusekuulekuse küsimus, vaid kriitiline faktor, mis võib libedates oludes päästa elusid. Selles põhjalikus ülevaates vaatame detailselt läbi kõik olulise, mida pead teadma talverehvide kasutamisest, erinevatest rehvitüüpidest ning sellest, kuidas teha tarku valikuid, mis säästavad nii sinu rahakotti kui ka tagavad turvalise kohalejõudmise.
Olulised kuupäevad: millal on rehvivahetus lubatud ja millal kohustuslik?
Eestis reguleerib rehvivahetuse aegu majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, kuid jäigad kuupäevad on vaid raamistik, millest lähtuda. Tegelik rehvivahetuse vajadus sõltub paljuski reaalsetest ilmaoludest. Siiski on oluline teada seadusega paika pandud piire, et vältida trahve ja probleeme kindlustusega.
Eesti liikluses kehtivad järgmised põhilised ajalised raamid:
- Naastrehvide kasutamine on lubatud: alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. See paindlikkus on loodud just meie heitliku kevade jaoks, kus aprillikuus võib veel esineda lumesadusid ja öökülmasid.
- Talverehvid on kohustuslikud: alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini. See tähendab, et sellel ajavahemikul ei tohi suverehvidega liikluses osaleda, sõltumata sellest, kas väljas on lumi või paistab päike.
- Lamellrehvid (naastudeta talverehvid): on lubatud kasutamiseks aastaringselt. Siiski ei soovita eksperdid pehme seguga põhjamaiseid lamellrehve suvel kasutada, kuna need kuluvad soojal asfaldil kiiresti ja nende pidurdusmaa pikeneb oluliselt.
Oluline on mõista, et kohustuslik periood on miinimum. Kui ilmataat toob lund ja lörtsi juba novembris, on äärmiselt vastutustundetu ja ohtlik venitada rehvivahetusega detsembri alguseni. Liiklusohutuse eksperdid soovitavad rehvid ära vahetada siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur langeb püsivalt alla +7 kraadi Celsiuse järgi.
Naastrehvid vs. lamellrehvid: kumb on parem valik?
See on ilmselt kõige levinum debatt Eesti autoomanike seas. Ühest ja ainsat õiget vastust ei ole, sest valik sõltub suuresti juhi harjumustest, sõidukogemusest ja peamistest sõidutrajektooridest.
Naastrehvide eelised ja puudused
Naastrehvid on traditsiooniline valik põhjamaistes oludes. Nende peamine eelis avaldub kiilasjääl ja kinnisõidetud lumel, kus metallist naastud haakuvad pinnaga, pakkudes suurepärast pidamist kiirendamisel ja lühemat pidurdusmaad.
Kellele sobivad naastrehvid?
- Juhtidele, kes sõidavad sageli kõrvalmaanteedel, mida hooldatakse ja soolatakse harvemini.
- Algajatele juhtidele, kuna naastrehv annab libeduse tekkimisest selgemini märku ja andestab rohkem sõiduvigu jäistes oludes.
- Inimestele, kes peavad sõitma varahommikuti või hilisõhtuti, kui teedele võib tekkida “must jää”.
Miinuspoolele jääb suurem müratase, teekatte lõhkumine (mistõttu on nende kasutusajad piiratud) ja veidi halvem pidamine märjal asfaldil võrreldes tippklassi lamellrehviga.
Lamellrehvide eelised ja puudused
Lamellrehvid ei lõhu teekatet ja on sõites oluliselt vaiksemad. Nende tööpõhimõte seisneb spetsiaalses kumisegus, mis jääb pehmeks ka käreda pakasega, ning tihedas mustris (lamellides), mis tekitavad haardumise.
Kellele sobivad lamellrehvid?
- Linnainimestele, kes sõidavad peamiselt Tallinnas, Tartus või teistes suuremates asulates, kus tänavad on enamasti lumest puhtad või soolamärjad.
- Juhtidele, kes hindavad vaikset sõidumugavust.
- Neile, kes soovivad reisida talvel Euroopasse (paljudes Kesk-Euroopa riikides, nagu Poola ja Saksamaa, on naastrehvid keelatud).
- Mugavuse hindajatele, kes soovivad vältida sügisesi ja kevadisi järjekordi rehvitöökodades – lamellidega saab vahetusperioodi alustada varem ja lõpetada hiljem.
Tuleb aga olla tähelepanelik: lamellrehve on kahte tüüpi. Eestis tuleks talvel kasutada vaid põhjamaiseid lamellrehve (pehme seguga). Kesk-Euroopa lamellrehvid on mõeldud suuremate kiiruste ja soojemate talvede jaoks ning on Eesti jäistes oludes ohtlikult libedad.
Nõuded rehvide seisukorrale ja märgistusele
Lihtsalt talverehvide allapanekust ei piisa – need peavad vastama ka tehnilistele nõuetele. Kulunud või vananenud rehv on ohuallikas nii juhile endale kui ka kaasliiklejatele.
Seaduse järgi peab sõiduauto talverehvide mustri jääksügavus olema vähemalt 3 millimeetrit. Siiski on see absoluutne miinimum, millega sõitmist ei saa pidada turvaliseks. Rehvifirmad ja ohutuseksperdid soovitavad tungivalt vahetada rehvid välja juba siis, kui mustri sügavus on kulunud 4–5 millimeetrini. Sügavama mustriga rehv suudab paremini lund ja lörtsi alt ära juhtida, vältides vesiliugu ja lörtsiliugu.
Lisaks mustri sügavusele tuleb jälgida rehvi vanust. Isegi kui muster on korralik, kaotab kummisegu aja jooksul oma elastsuse. Üle 5–6 aasta vanused talverehvid on muutunud jäigaks (“plastmassiks”) ega haaku enam teepinnaga nii nagu peaks. Rehvi tootmisaja leiad rehvi küljelt DOT-märgistuse nelja viimase numbri järgi (näiteks 3221 tähendab, et rehv toodeti 2021. aasta 32. nädalal).
M+S ja kolme mäetipu sümbol
Aastaid on autojuhid harjunud otsima rehvilt märgistust M+S (Mud and Snow). See tähis on aga kohati eksitav, kuna see ei garanteeri, et rehv on läbinud spetsiaalsed talvekatsetused. M+S tähisega rehvid võivad olla ka maasturite suverehvid, mis ei sobi Eesti talve.
Alates 2022. aasta detsembrist muutusid nõuded rangemaks. Nüüd peavad naastrehvideta talverehvidel (lamellrehvidel) olema lisaks M+S märgisele ka kolme mäetipu ja lumehelbe sümbol (3PMSF – 3 Peak Mountain Snow Flake). See märk tõendab, et rehv on läbinud rahvusvaheliselt tunnustatud katsed ja sobib kasutamiseks rasketes lumeoludes. Kui ostate uusi lamellrehve, veenduge kindlasti selle sümboli olemasolus.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin sõita naastrehvidega, kui ühel rattal on naastrehv ja teisel lamellrehv?
Ei, see on keelatud. Sõiduki kõikidel ratastel peavad olema ühte tüüpi rehvid (kas kõik naastud või kõik lamellid). Erinevate rehvitüüpide segamine muudab auto käitumise ettearvamatuks ja ohtlikuks, kuna telgede pidamine on drastiliselt erinev.
Mis juhtub, kui ma jään talvel suverehvidega politseile vahele?
Kui sõidate kohustuslikul perioodil (1. detsember – 1. märts) või talvistes teeoludes suverehvidega, on politseil õigus määrata rahatrahv. Veelgi tõsisem tagajärg on aga see, et politsei võib tunnistada sõiduki tehniliselt mittekorras olevaks ja keelata edasisõidu (suunata erakorralisele ülevaatusele). See tähendab, et peate tellima puksiiri.
Kuidas mõjutavad valed rehvid liikluskindlustust ja kaskot?
See on väga kriitiline punkt. Kui põhjustate liiklusõnnetuse ajal, mil talverehvid on kohustuslikud, ja teie autol on all suverehvid või nõuetele mittevastavad (liiga kulunud) talverehvid, võib kindlustusandja keelduda kaskohüvitise väljamaksmisest. Liikluskindlustuse puhul maksab selts küll kannatanule kahju kinni, kuid võib esitada süüdlasele tagasinõude.
Kas lamellrehvidega võib sõita aastaringselt?
Jah, seadus seda lubab. Siiski ei ole see majanduslikult ega ohutuse mõttes mõistlik. Põhjamaised pehmed lamellrehvid kuluvad suvel kuumal asfaldil kordades kiiremini kui suverehvid. Samuti on nende pidurdusmaa soojal ajal märgatavalt pikem ja juhitavus “vedelam”. Turvalisuse huvides on soovitatav omada eraldi suve- ja talverehve.
Sõidan talvel Soome ja Lätti – kas seal on samad nõuded?
Üldjoontes on nõuded sarnased, kuid kuupäevad ja detailid võivad erineda. Soomes on talverehvid kohustuslikud 1. novembrist 31. märtsini, kui ilm seda nõuab. Lätis on periood 1. detsembrist 1. märtsini. Lätis ja Leedus on naastrehvid lubatud, kuid Poolas ja Saksamaal on naastrehvid rangelt keelatud. Enne reisile minekut kontrollige alati sihtriigi ja transiitriikide kehtivaid nõudeid.
Rehvide hoiustamine ja hooldus pikema eluea tagamiseks
Rehvide õige hoiustamine hooajavälisel ajal mängib suurt rolli nende eluea ja omaduste säilimises. Paljud autoomanikud viskavad rehvid lihtsalt kuurinurka või rõdule, kuid see kiirendab kummi vananemist.
Ideaalis peaks rehve hoidma jahedas, pimedas ja kuivas ruumis. Otsene päikesevalgus (UV-kiirgus) on rehvide suurim vaenlane, muutes kummi praguliseks ja rabedaks. Samuti tuleks vältida kokkupuudet kemikaalide, õlide ja kütustega.
Hoiustamisviis sõltub sellest, kas rehvid on velgedel või ilma:
- Velgedel rehvid: Neid on kõige parem hoiustada virnastatuna üksteise peal või spetsiaalses rehviriiulis. Samuti võib neid riputada velje keskosast konksu otsa. Velgedel rehve ei tohiks hoiustada püstasendis (veeretatuna), kuna see võib põhjustada rehvi deformeerumist raskuse all. Enne hoiustamist kontrollige rehvirõhku ja peske veljed piduritolmust ning soolast puhtaks.
- Ilma velgedeta rehvid: Neid tuleks hoiustada püstiasendis (veeretatuna) riiulil. Neid ei tohi virnastada üksteise peale ega riputada, kuna see kahjustab rehvi karkassi ja ääri. Püstises asendis rehve on soovitav kord kuus veidi keerata, et survepunkt muutuks ja rehv ei vajuks loperguseks.
Õigeaegne rehvivahetus, kvaliteetsed rehvid ja nende korrektne hooldus on investeering, mis tasub end ära iga kord, kui peate ootamatult pidurdama või tegema järsu manöövri libedal teel. Hoolitse oma auto “jalanõude” eest ja need hoolitsevad sinu eest kõige kriitilisematel hetkedel.
