Lapsele isikutunnistuse ehk ID-kaardi taotlemine on üks esimesi ja olulisemaid ametlikke toiminguid, mida lapsevanem oma lapsega seoses teeb. See dokument ei ole mitte ainult kohustuslik reisidokument Euroopa Liidus, vaid ka oluline digitaalne võti, mis võimaldab lapsel tulevikus erinevaid e-teenuseid kasutada ja oma identiteeti tõestada. Kuigi protsess on tänapäeval tänu digitaliseerimisele muutunud märgatavalt mugavamaks ja kiiremaks, võib esimest korda dokumenti taotleva vanema jaoks tekkida mitmeid küsimusi, alates nõutavatest fotodest kuni riigilõivude ja tähtaegadeni. Käesolev juhend annab põhjaliku ülevaate kõigest, mida peate teadma, et lapse ID-kaardi taotlemine sujuks ladusalt ja stressivabalt.
Millal ja miks on lapsele ID-kaarti vaja?
Eestis ei ole ID-kaart lapsele kohustuslik dokumendina, mida peaks kaasas kandma igapäevases elus, kuid selle olemasolu on tungivalt soovitatav mitmel praktilisel põhjusel. Kõige ilmsem vajadus tekib reisimisel. ID-kaart on lapsele mugavaim reisidokument reisimiseks Euroopa Liidu piires, Schengeni alal ja teistes riikides, mis aktsepteerivad Eesti ID-kaarti reisidokumendina. See on mugavam kui pass, kuna see mahub hõlpsasti rahakotti ja on vastupidavam.
Teine oluline aspekt on digitaalne identiteet. Juba noorest east alates võib ID-kaart olla lapsele vajalik erinevate digitaalsete teenuste kasutamiseks. Alates kooli e-keskkondadest kuni tulevikus riiklike teenusteni – ID-kaart tagab turvalise ja mugava ligipääsu. Samuti on see oluline dokument lapse ametlikuks tuvastamiseks näiteks arsti vastuvõtul, kui lapsevanemat ei ole kaasas, või muudes olukordades, kus lapse isikusamasuse tõendamine on vajalik.
Tasub meeles pidada, et ID-kaart kehtib kuni viis aastat. Kuna laste välimus muutub kiiresti, on see periood piisavalt pikk, et dokument ei aeguks liiga ruttu, kuid piisavalt lühike, et tagada dokumendil oleva foto vastavus lapse tegelikule välimusele. Kui laps on dokumendi taotlemise hetkel veel väga väike, võib osutuda vajalikuks uue dokumendi taotlemine varem kui viie aasta möödudes, kui foto muutub lapse tuvastamiseks ebasobivaks.
Taotlemise protsess: samm-sammult
Tänapäeval on ID-kaardi taotlemine tehtud võimalikult lihtsaks. Enamasti saab kogu protsessi teha mugavalt kodust lahkumata veebikeskkonnas. Siiski on olukordi, kus tuleb külastada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teenindust.
Veebis taotlemine
Veebitaotlus on kõige kiirem ja levinum viis. See on mõeldud juhul, kui lapsele on varem juba väljastatud Eesti isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart) ja sellest ajast pole möödunud rohkem kui kuus aastat. Samuti peab lapsel olema olemas kehtiv Eesti rahvastikuregistris olev foto või digitaalne foto, mis on tehtud viimase kuue aasta jooksul. Taotlemiseks tuleb siseneda PPA iseteeninduskeskkonda, tuvastada end vanemana ja täita vastav vorm. Süsteem juhendab teid samm-sammult ja arvutab automaatselt välja riigilõivu.
Teeninduses taotlemine
Teenindusse tuleb minna juhul, kui:
- Taotlete lapsele esimest dokumenti.
- Lapse viimasest dokumendist on möödas üle kuue aasta.
- Lapse andmed on muutunud (näiteks nimevahetus).
- Soovite kohapeal teha dokumendifoto.
- Laps on vanem kui 12-aastane ja vajab sõrmejälgede võtmist (kui need pole varem võetud või nende andmete andmisest on möödas üle 6 aasta).
Teeninduses kohapeal käimiseks on soovitatav aeg eelnevalt broneerida. See säästab märkimisväärselt aega ja väldib pikki järjekordi. Teeninduses võetakse vajadusel sõrmejäljed ja digitaalne foto, kui teil ei ole kaasas nõuetele vastavat digitaalset faili.
Nõuded dokumendifotole
Üks sagedasemaid põhjuseid, miks taotlusi tagasi lükatakse, on nõuetele mittevastav foto. Foto peab olema kvaliteetne, terav ja selge. Siin on peamised reeglid, mida peate silmas pidama:
- Foto peab olema värviline.
- Taust peab olema ühtlane, heledat värvi ja varjudeta.
- Laps peab vaatama otse kaamerasse.
- Näoilme peab olema neutraalne, suu kinni, silmad lahti ja nähtavad.
- Pea peab olema otse, mitte kaldu ega pööratud.
- Prillid on lubatud vaid juhul, kui need ei kata silmi, ei peegelda valgust ega tekita varje.
- Väikelaste puhul on lubatud väikesed erandid, kuid ka siis peab laps olema tuvastatav ja foto piisavalt selge.
Kõige kindlam on teha foto professionaalses fotostuudios, kus fotograaf teab täpseid nõudeid ja oskab pilti vastavalt töödelda. Kui teete foto ise, veenduge, et valgustus on piisav ja taust on puhas. Digitaalne foto tuleb saata e-posti aadressile vastavalt juhistele, kui te ei kasuta fotostuudio teenust, mis saadab foto otse PPA-le.
Riigilõiv ja tasumine
ID-kaardi taotlemise eest tuleb tasuda riigilõiv. Lõivu suurus sõltub taotluse esitamise viisist ja sellest, kas taotlete dokumendi tavakorras või kiirkorras. Alla 15-aastastele lastele kehtib soodsam riigilõiv. Tasumine toimub tavaliselt taotluse esitamise ajal iseteeninduskeskkonnas või teeninduses kohapeal pangakaardiga.
On oluline jälgida PPA veebilehel olevaid ajakohaseid hindu, kuna need võivad aja jooksul muutuda. Tavakorras taotlemise puhul võtab dokumendi valmimine aega kuni 30 päeva, kiirkorras saab dokumendi kätte kiiremini, kuid selle eest tuleb maksta kõrgemat riigilõivu. Kiirkorras väljastatud dokumendid on tavaliselt kättesaadavad vaid PPA Tallinna teenindustest.
Dokumendi kättesaamine
Kui ID-kaart on valmis, saadetakse teile sellest teavitus e-posti teel. Dokumenti saab kätte taotluses märgitud teeninduses. ID-kaardi kättesaamisel peab olema kaasas kehtiv isikut tõendav dokument. Kui dokumenti tuleb kätte saama lapsevanem ise, peab tal olema kaasas enda ID-kaart või pass. Kui dokumenti soovib kätte saada kolmas isik, peab tal olema kaasas notariaalselt kinnitatud volikiri.
ID-kaardi kättesaamisel väljastatakse teile ka ümbrik PIN-koodidega. Hoidke neid koode kindlas kohas, kuna need on vajalikud kaardi digitaalseks kasutamiseks. Kui koodid peaksid kaduma, on võimalik taotleda uusi koode, kuid see on tasuline teenus.
Korduma kippuvad küsimused
Kas lapse ID-kaardi taotlemiseks on vaja mõlema lapsevanema nõusolekut?
Üldjuhul piisab ühe vanema taotlusest, eeldusel, et vanem on lapse rahvastikuregistrisse kantud seadusliku esindajana. Kui vanemad on lahutatud või neil on erimeelsusi lapse dokumentide osas, võivad kehtida erisused, kuid tavapärases olukorras piisab ühe vanema volitusest ja tegevusest.
Kui kaua kehtib lapse ID-kaart?
Alaealistele väljastatav ID-kaart kehtib kuni viis aastat. See on piisav aeg, arvestades lapse kasvamist ja välimuse muutumist.
Kas ID-kaarti on vaja, kui lapsel on juba pass?
Ei ole kohustuslik, kuid ID-kaart on igapäevaseks kasutamiseks mugavam ja turvalisem. Pass on mõeldud eelkõige reisimiseks väljaspool Euroopa Liitu. ID-kaart on mõeldud nii isikut tõendavaks dokumendiks Eestis kui ka reisidokumendiks Euroopa Liidus.
Mida teha, kui ID-kaart läheb kaduma?
Kui ID-kaart läheb kaduma, tuleb sellest viivitamatult teada anda PPA-le, et dokument tühistataks. Seda saab teha veebis, telefoni teel või teeninduses. Dokumentide tühistamine on vajalik identiteedivarguse vältimiseks.
Kas väikelapsele on võimalik teha ID-kaarti ilma, et ta peaks teeninduses kohal olema?
Jah, kui laps on alla 12-aastane, ei ole tema kohalolek teeninduses dokumendi kättesaamisel või taotlemisel üldjuhul vajalik, välja arvatud juhul, kui tegemist on esmase taotlusega või kui on vaja teha uus foto. Kuid ka siis saab foto saata digitaalselt.
Olulised aspektid dokumendi haldamisel
Lisaks taotlemisele on oluline teada, kuidas ID-kaarti õigesti hoida ja kasutada. ID-kaart on elektrooniline dokument, mis sisaldab kiipi. See tähendab, et kaarti tuleb kohelda ettevaatlikult – seda ei tohi painutada, kriimustada ega hoida otsese kuumuse või magnetväljade läheduses. Kui kaart saab füüsiliselt kahjustada, ei pruugi kiip enam töötada ja dokument võib muutuda kasutuskõlbmatuks.
Digitaalse kasutamise puhul õpetage lapsele (kui ta on juba piisavalt vana) PIN-koodide turvalisuse tähtsust. Need on kui võti isiklikku ellu ja nende sattumine võõrastesse kätesse võib kaasa tuua ebameeldivusi. Selgitage, et PIN-koode ei tohi jagada sõpradega ega kirjutada üles kohta, kust teised need leida võivad. Kui laps on veel liiga väike, hoidke neid koode turvaliselt oma isiklikes dokumentides.
Lõpetuseks, jälgige dokumendi kehtivusaega. PPA saadab dokumendi aegumise lähenedes meeldetuletuse e-posti teel, kuid hea tava on märkida see kuupäev kalendrisse. Uue dokumendi taotlemist saab alustada juba mõni kuu enne vana kehtivusaja lõppu, mis aitab vältida olukorda, kus laps jääb ootamatult kehtiva isikut tõendava dokumendita just siis, kui seda kõige rohkem vaja on. Korrapärane dokumentide uuendamine tagab, et lapsel on alati olemas turvaline ja toimiv isikut tõendav dokument, mis toetab tema toimetulekut nii Eestis kui ka piiri taga.
