Eestimaa suvi on üürike, kuid see-eest intensiivne ja täis võimalusi avastada paiku, mis argipäevasest saginast eemale jäävad. Kui Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu on paljudele juba tuttavad ning nende praamijärjekorrad võivad tipphooajal meeleheidet tekitada, siis tasub pilk pöörata meie väiksemate saarte poole. Eesti rannikumeres on üle 2000 saare ja laiu, millest paljud peidavad endas puutumatut loodust, põnevat ajalugu ja täiesti omamoodi elutempot. Need on kohad, kus aeg justkui peatub, levi võib olla kohati heitlik ning kohalik kogukond tervitab külalisi siira uudishimu ja soojusega. Väikesaarte külastamine ei ole lihtsalt turismireis, vaid rännak teistsugusesse kultuuriruumi, kus meri dikteerib elukorraldust ja traditsioonid on au sees.
Vormsi – rannarootslaste pärand ja müstiline loodus
Vormsi, mida tuntakse ka ussisaare nime all, asub Hiiumaa ja mandri vahel ning on suuruselt neljas saar Eestis. Ometi on see säilitanud eraldatuse ja rahu, mida suurtelt saartelt tipphooajal enam naljalt ei leia. Vormsi on ajalooliselt olnud rannarootslaste ala, mis peegeldub selgelt nii kohanimedes (Saxby, Hullo, Sviby) kui ka arhitektuuris ja saare üldises atmosfääris.
Üks Vormsi suurimaid vaatamisväärsusi on Püha Olavi kirik ja selle ümber laiuv kalmistu. Tegemist on maailma suurima rõngasristide koguga, mis pakub külastajale unikaalset ja pisut müstilist vaatepilti. Rõngasristid, mis on raiutud kohalikust paekivist ja liivakivist, pärinevad peamiselt 17.–18. sajandist ning jutustavad lugusid saare kunagistest elanikest.
Loodusesõpradele pakub Vormsi vaheldusrikast maastikku. Saxby rannik oma paekivipaljanditega on ideaalne koht päikeseloojangu nautimiseks ja fossiilide otsimiseks. Saare keskosas leidub aga kadakaväljasid ja metsaradu, mis on sobilikud nii jalgsi kui ka jalgrattaga matkamiseks. Jalgratas ongi Vormsil parim liiklusvahend, kuna vahemaad on mõõdukad ja teed on üldiselt heas korras.
Mida Vormsil kindlasti teha:
- Külastada Saxby tuletorni ja nautida vaadet merele.
- Uudistada Hullo küla ja sealset vallamaja.
- Proovida kohalikke maitseid, sealhulgas suitsukala ja käsitööõlut.
- Otsida metsaservadest kaitsealuseid orhideesid.
Kihnu – UNESCO pärimuskultuuri kants
Kihnu saar Liivi lahes on fenomenaalne nähtus mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma mastaabis. Kihnu kultuurruum on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja, ja seda põhjusega. Siinne elu on sajandeid keerelnud meremeestest meeste ja koduhoidjatest naiste ümber, mis on loonud tugeva matriarhaalse ühiskonnakorralduse.
Saarele saabudes märkab külastaja koheselt kihnu naiste triibulisi seelikuid ehk körte, mida kantakse uhkusega igapäevaselt, mitte ainult pidupäevadel. Teine iseloomulik vaatepilt on külgkorviga mootorrattad, mis on saarel peamiseks transpordivahendiks. Kihnu on elav muuseum, kus traditsioonid ei ole eksponaadid vitriinis, vaid osa igapäevasest elust.
Külastada tasub kindlasti Kihnu muuseumi, mis annab põhjaliku ülevaate saare ajaloost, kuulsast kaptenist Kihnu Jõnnist ja kohalikest kommetest. Samuti on avatud kirik ja tuletorn saare lõunatipus Pitkäl, kust avaneb imeline panoraamvaade. Kihnu on ideaalne koht, kus rentida jalgratas ja sõita läbi kõik neli küla: Lemsi, Linaküla, Rootsiküla ja Sääre.
Ruhnu – pärl keset merd
Ruhnu on Eesti kaugeim saar, asudes keset Liivi lahte, lähemal Lätile kui Eesti mandrile. Just see eraldatus teeb Ruhnust ühe kõige erilisema sihtkoha. Siinne vaikus on kõrvulukustav ja öine tähistaevas on valgusreostuse puudumise tõttu üks kirkamaid Eestis. Ruhnu on koht, kuhu minnakse aega maha võtma.
Saare sümboliks on kahtlemata Ruhnu uus ja vana kirik. Vana puukirik, ehitatud 1644. aastal, on teadaolevalt vanim säilinud puitehitis Eestis. Selle lihtsus ja ajalooline hõng on liigutavad. Kõrvuti seisev uus kivikirik pakub põnevat kontrasti. Ruhnu küla ise on kompaktne ja armas, meenutades veidi Astrid Lindgreni raamatute idülli.
Ruhnu loodus on mitmekesine, kuid kroonijuveeliks on kahtlemata Limo rand oma laulvate liivadega. See on üks kaunimaid liivarandu Eestis, kus kuldne liiv ja selge merevesi loovad tõelise paradiisisaare tunde. Saarele pääsemine nõuab küll veidi rohkem planeerimist – sinna saab kiirkatamaraaniga Pärnust või Saaremaalt ning lennukiga Pärnust – kuid elamus on igat pingutust väärt.
Prangli – põhjaranniku peidetud aare
Tallinnale üllatavalt lähedal, vaid tunnise praamisõidu kaugusel Leppneeme sadamast, asub Prangli saar. Hoolimata pealinna lähedusest, on Prangli suutnud säilitada oma autentsuse ja kogukonnatunde. See on ainus põhja-Eesti saar, mis on olnud asustatud pidevalt alates 13. sajandist, olles üle elanud nii sõjad kui ka nõukogude piiritsooni piirangud.
Prangli on tuntud oma eripärase looduse poolest, kus vahelduvad liivarannad, kivikülvid ja männimetsad. Huvitav fakt on see, et saarel leidub maagaasi, mida kohalikud on kasutanud juba pikka aega. Saarel on mitu küla – Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa – mis on kõik omavahel väikeste teedega ühendatud. Autoliiklus on siin minimaalne, enamasti liigutakse kastiautode või jalgratastega.
Vaatamisväärsused Pranglil:
- Eestiranna mälestusmärk: Pühendatud aurikule “Eestirand”, mis hukkus 1941. aastal, viies märga hauda tuhandeid inimesi.
- Prangli kirik: Üks väiksemaid puukirikuid Eestis, millel on pikk ja värvikas ajalugu.
- Maagaasi leiukoht: Koht, kus põleb “igavene tuli”, mida kasutatakse vahel väliköögis toidu valmistamiseks.
Naissaar – militaarajalugu ja metsik loodus
Naissaar, mis paistab Tallinnast selge ilmaga hästi kätte, on hoopis teistsuguse auraga kui teised väikesaared. Pikka aega oli see suletud militaartsoon, mis tähendab, et loodus on saanud siin aastakümneid omasoodu areneda. Tänapäeval on Naissaar segu põnevast, kohati süngest ajaloost ja lopsakast loodusest.
Saare peamine tõmbenumber on Peeter Suure merekindluse patareid ja miinilaod. Need massiivsed betoonrajatised on osaliselt lagunenud ja metsastunud, pakkudes avastamisrõõmu ajaloohuvilistele. Läbi saare kulgeb kitsarööpmeline raudtee, mida mööda saab sõita sadamast miiniladude juurde – see on elamus omaette.
Lisaks militaarpärandile on Naissaar tuntud ka kultuurisündmuste poolest. Dirigent Tõnu Kaljuste eestvedamisel toimub siin igal suvel Nargen festival, mis toob Omari küüni tipptasemel muusika ja teatri. See kontrast lagunevate kahuripatareide ja kõrgetasemelise kultuuri vahel ongi Naissaare suurim võlu.
Abruka – kirjanduslik saar ja liigirikas mets
Saaremaa lõunaranniku lähedal asuv väike Abruka on koduks ühele Euroopa haruldasemale metsakooslusele. Siinne laialeheline salumets ehk nn Abruka mets meenutab oma lopsakusega pigem Kesk-Euroopa parke kui põhjamaist metsa. Siin kasvavad võimsad pärnad, tammed ja jalakad, ning alusmets on suve alguses paksult täis karulauku ja teisi taimi.
Abruka on tihedalt seotud ka eesti kirjandusega, olles kirjanike Jüri Tuuliku ja Ülo Tuuliku sünnikodu. Saare atmosfäär on vaikne ja idülliline. Siin ei ole suuri turismimasse, vaid pigem rahulik kulgemine. Abrukal saab jalutada mööda matkaradu, külastada kohalikku muuseumi ja nautida vaadet väikestele laidudele, mis saart ümbritsevad (Vahase, Kasselaid). Saarele viib regulaarne liinilaev Kuressaare lähedalt Roomassaare sadamast.
Logistika ja praktilised nõuanded väikesaarte külastamiseks
Väikesaartele reisimine nõuab pisut rohkem eeltööd kui mandril ringi sõitmine. Siin on mõned olulised aspektid, mida silmas pidada, et puhkus sujuks tõrgeteta.
- Transport ja piletid: Enamikule saartest (Vormsi, Kihnu, Prangli, Ruhnu, Abruka) pääseb liinilaevadega. Suveperioodil on piletid soovitatav osta eelmüügist (veebilehed nagu Tuulelaevad, Veeteed või Kihnu Veeteed), kuna kohad võivad kiiresti täituda. Ruhnu saab ka lennukiga Pärnust.
- Majutus: Väikesaartel on majutuskohtade arv piiratud. Olgu selleks turismitalu, kodumajutus või kämping – broneeri oma öömaja varakult, eriti kui plaanid reisi nädalavahetusele või suuremate sündmuste ajaks.
- Sularaha: Kuigi kaardimaksed on Eestis laialt levinud, võib väikesaartel esineda sidehäireid või kohti (väikesed kioskid, käsitöömüüjad), kus eelistatakse sularaha. Varu alati kaasa piisavalt sularaha.
- Varustus: Saarte ilm võib olla muutlik ja tuuline. Paki kaasa tuulekindel jope, mugavad jalanõud matkamiseks ning kindlasti sääse- ja puugitõrjevahend, kuna niiskemates metsades võib putukaid olla palju.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma saan oma autoga väikesaartele minna?
See sõltub saarest. Vormsi, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu on autoga kergesti ligipääsetavad. Kihnu ja Prangli praamidele mahuvad autod, kuid turistidel soovitatakse tungivalt jätta auto mandrile sadamasse ja rentida saarel jalgratas või kasutada kohalikku transporti, et säästa saare keskkonda ja nautida vahetumat elamust. Ruhnu, Abruka ja Naissaare puhul on auto kaasavõtmine kas võimatu või väga keeruline ja kallis eritransporti nõudev ettevõtmine.
Kas saartel on poed ja söögikohad avatud aastaringselt?
Suurematel väikesaartel nagu Kihnu ja Vormsi on poed avatud aastaringselt, kuid lahtiolekuajad võivad olla lühemad kui linnas. Söögikohad on sageli hooajalised, olles avatud maist septembrini. Väljaspool suvehooaega tasub kindlasti lahtiolekuajad üle kontrollida või oma toidukorv kaasa võtta. Pranglil on pood ja suvel restoranid. Väiksematel saartel nagu Abruka on poe võimalused väga piiratud või puuduvad.
Kas koerad on saartel lubatud?
Üldiselt on lemmikloomad lubatud, kuid praamidel tuleb neile osta pilet ja hoida neid rihma otsas või puuris. Saarel olles tuleb arvestada, et paljudel saartel (eriti Abruka, Vormsi, Kihnu) on vabalt ringi liikuvad kariloomad (veised, lambad, hobused), mistõttu peab koer olema kindlasti rihma otsas, et vältida konflikte loomadega ja häirimast pesitsevaid linde.
Milline on parim aeg väikesaarte külastamiseks?
Kõige soojem ja elavam aeg on juunist augustini. Juuli on tipphooaeg, mil toimub kõige rohkem üritusi, kuid siis on ka praamid kõige täis. Kui otsid rahu ja vaikust, on ideaalne aeg mai lõpp-juuni algus (loodus tärkab, orhideed õitsevad) või september (soe meri, seenemetsad, vähem turiste).
Kohalik toit ja saarte maitsed
Ükski reis Eesti saartele ei ole täiuslik ilma kohaliku toidukultuuriga tutvumata. Saarte köök on lihtne, puhas ja sõltub sellest, mida meri ja mets parasjagu annavad. See on “aeglane toit” selle kõige ehedamas tähenduses. Suitsukala on absoluutne klassika – olgu selleks siis lesta, ahven või tuulehaug, mis on äsja suitsuahjust tulnud ja veel soe. Kihnu saarel tasub kindlasti küsida kihnu leiba ja saia, mida küpsetatakse vanade retseptide järgi.
Vormsil võib leida rootsi mõjutustega roogasid ja kohalikku mett. Paljudel saartel tegutsevad suvel kodukohvikud, kus perenaised pakuvad omatehtud kooke, suppe ja hoidiseid. See on parim viis toetada kohalikku ettevõtlust ja saada osa saarerahva külalislahkusest. Lisaks toidule on populaarsust kogumas kohalikud joogid – väikesed pruulikojad ja koduõlle meistrid pakuvad märjukest, mis on sama kange ja karune kui saareline iseloom. Naudi maitseid, hinga sisse soolast mereõhku ja lase saare elurütmil end kanda.
