Kätte on jõudnud aeg, mil õhutemperatuurid langevad ning kodudes ja kontorites lülitatakse sisse küttesüsteemid. Sageli avastavad elanikud aga kütteperioodi alguses ebameeldiva üllatuse: vaatamata sellele, et katel töötab ja torudes peaks voolama soe vesi, jäävad radiaatorid täiesti külmaks või soojenevad vaid poolikult. Veelgi häirivam võib olla tubades kostuv pidev mulisemine või solin, mis segab keskendumist ja und. Need sümptomid viitavad peaaegu alati ühele ja samale probleemile – küttesüsteemi on sattunud liigne õhk. Õnneks on radiaatorite õhutamine protseduur, millega saab hakkama peaaegu igaüks, ning see ei nõua kallist eritehnikat. Korrektselt hooldatud küttesüsteem mitte ainult ei taga toasooja, vaid aitab ka märkimisväärselt säästa küttekuludelt, kuna õhk takistab soojusülekannet ja sunnib katelt tegema rohkem tööd sama tulemuse saavutamiseks.
Miks radiaatorid üldse õhku täis lähevad ja miks see ohtlik on?
Paljud inimesed imestavad, kuidas saab suletud süsteemi, kus ringleb vesi, tekkida õhk. Tegelikult on selleks mitu loomulikku põhjust. Esiteks sisaldab kraanivesi, millega süsteemi täidetakse, alati teatud määral lahustunud gaase ja hapnikku. Vee soojenemisel need gaasid eralduvad ja moodustavad süsteemi ülemistes osades – tavaliselt just radiaatorites – õhukorgid. Teiseks võib õhk süsteemi sattuda läbi mikroskoopiliste lekete, ühenduskohtade või isegi läbi teatud tüüpi plasttorude seinte difusiooni teel. Samuti pääseb õhk sisse siis, kui süsteemis tehakse remonditöid või kui veesurve langeb liiga madalale.
Õhk radiaatoris ei ole pelgalt ebamugavusfaktor, vaid reaalne oht küttesüsteemi tervisele. Hapnik on peamine korrosiooni tekitaja. Kui metallist radiaatorid ja torud on seestpoolt pidevas kontaktis hapnikurikka õhuga, hakkavad need roostetama. Tekkiv rooste (magnetiit) sadestub musta mudana süsteemi põhja, ummistades termostaatventiile, pumpasid ja soojusvaheteid. Seega on regulaarne õhutamine kriitilise tähtsusega kogu küttesüsteemi eluea pikendamisel.
Kuidas kindlaks teha, et radiaator vajab õhutamist?
Enne tööriistade haaramist tasub veenduda, et probleem on tõesti õhus, mitte näiteks kinni kiilunud termostaadis või rikkis tsirkulatsioonipumbas. On mitmeid selgeid märke, mis viitavad vajadusele radiaatorit õhutada:
- Radiaator on ebaühtlaselt soe: See on kõige levinum tunnus. Tavaliselt on radiaatori alumine osa tuline, kuid ülemine osa leige või täiesti külm. Füüsikaseaduste kohaselt tõuseb õhk üles, tekitades radiaatori ülaossa “korgi”, mis ei lase soojal veel seal ringelda.
- Häirivad helid: Kui kuulete kütmise ajal torudes või radiaatoris mulinat, solinat, vilinat või tiksumist, on see kindel märk ringlevatest õhumullidest. Korrektselt töötav süsteem peaks olema peaaegu hääletu.
- Külm tuba vaatamata kütmisele: Kui termostaat on keeratud maksimumi peale, kuid tuba püsib jahe, on soojusülekanne häiritud.
Ettevalmistus ja vajalikud töövahendid
Radiaatorite õhutamine on küll lihtne, kuid ettevalmistus on pool võitu, et vältida veekahjustusi ja määrdunud põrandaid. Radiaatorites ringlev vesi ei ole puhas kraanivesi – see on tavaliselt must, roostene ja võib ebameeldivalt lõhnata. Kui see satub heledale vaibale või parketile, võib plekkide eemaldamine olla keeruline.
Vajalikud vahendid on:
- Radiaatorivõti: Enamikul kaasaegsetel radiaatoritel on spetsiaalne nelikant-õhutusventiil. Seda võtit saab osta igast ehituspoest paari euro eest. Vanematel malmradiaatoritel võib vaja minna lapiku otsaga kruvikeerajat või näpitsaid.
- Anum vee püüdmiseks: Sobib väike kauss, purk või plasttops.
- Vett imav lapp või rätik: Kasutage vana kaltsu, millest pole kahju, kui see määrdub.
- Kaitsekindad: Soovituslik, kuna vesi võib olla tuline.
Samm-sammuline õhutamise juhend eramajas
Eramaja omanikul on täielik kontroll oma küttesüsteemi üle, mis teeb protsessi lihtsamaks ja efektiivsemaks. Parima tulemuse saavutamiseks järgige allolevaid samme:
- Lülitage tsirkulatsioonipump välja: See on samm, mida sageli unustatakse. Kui pump töötab, ajab see õhumullid süsteemis ringi ja segab need veega, mistõttu on neid raske kätte saada. Lülitage küte või pump välja ja oodate umbes 15–30 minutit. See laseb õhul rahulikult tõusta radiaatorite ülaossa.
- Keerake termostaadid lahti: Avage kõigi radiaatorite termostaatventiilid maksimaalsesse asendisse.
- Alustage õigest kohast: Soovitatav on alustada süsteemi kõige madalamast korrusest ja liikuda ülespoole, ning alustada katlale kõige lähemal asuvatest radiaatoritest, liikudes kaugemate poole.
- Avage õhutusventiil: Leidke radiaatori ülaosas (tavaliselt termostaadi vastaspoolel) asuv väike ventiil. Asetage anum ventiili alla ja hoidke lapp valmis. Asetage võti ventiilile ja keerake seda aeglaselt vastupäeva (vasakule). Tavaliselt piisab poolest pöördest.
- Kuulake heli: Kohe, kui ventiil avaneb, peaks kostuma susisev hääl – see on väljuv õhk. Ärge keerake ventiili täiesti lahti, muidu ei pruugi te seda veesurve all enam kinni saada.
- Oodake vee tulekut: Laske õhul väljuda seni, kuni susisemine lakkab ja ventiilist hakkab tulema ühtlane veejuga ilma mullideta. Olge ettevaatlik, vesi võib pursata!
- Sulgege ventiil: Keerake ventiil päripäeva (paremale) kindlalt kinni, kuid ärge kasutage liigset jõudu, et mitte keeret rikkuda. Pühkige ära võimalikud veepiisad.
Eripärad kortermajades elavatele inimestele
Kortermajades on olukord pisut keerulisem, kuna elanikul puudub ligipääs maja üldisele katlaruumile ja tsirkulatsioonipumbale.
Kui elate kortermajas, ei saa te pumpa välja lülitada. Seetõttu võite õhutada radiaatorit ka töötava süsteemiga, kuid see ei pruugi olla 100% efektiivne, kuna osa õhku tiirleb süsteemis ringi. Kortermajades koguneb õhk tavaliselt kõige ülemiste korruste radiaatoritesse. Kui elate alumisel korrusel ja teie radiaator on külm, on viga sageli pigem tasakaalustamises või ummistuses, mitte õhus (välja arvatud juhul, kui tegu on äsja remonditud püstakuga).
Ülemise korruse elanikud peavad olema eriti hoolikad ja tegema koostööd korteriühistuga. Pärast suuremahulist õhutamist langeb kogu maja küttesüsteemi rõhk, mistõttu peab haldur või majahoidja katlaruumis vett juurde lisama.
Pärast õhutamist: rõhu kontrollimine ja vee lisamine
See on protsessi kõige kriitilisem, kuid sageli unustatud osa. Kui lasete radiaatoritest õhku (ja natuke vett) välja, langeb rõhk küttesüsteemis. Kui rõhk langeb liiga madalale, lülitab kaasaegne gaasi- või maaküttekatel end avariirežiimi ja lakkab töötamast.
Pärast kõigi radiaatorite õhutamist minge katlaruumi ja vaadake manomeetrit (rõhukella).
Milline peab olema rõhk?
Enamasti on eramajades normaalne töörõhk külma süsteemiga vahemikus 1,0 – 1,5 baari ja sooja süsteemiga kuni 2,0 baari. Kui rõhk on langenud alla 1,0 baari (või alla katla juhendis märgitud miinimumi), tuleb süsteemi vett ettevaatlikult juurde lisada, kasutades täitmiskraani. Jälgige manomeetrit täitmise ajal pingsalt – rõhk tõuseb kiiresti! Pärast vee lisamist ja süsteemi taaskäivitamist võib olla vajalik mõne päeva pärast radiaatoreid uuesti õhutada, sest värske veega lisandub süsteemi taas veidi hapnikku.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma pean radiaatorit õhutama, kui see on üleni soe?
Ei. Kui radiaator on ühtlaselt soe ja ei tee häält, ei ole vaja seda torkida. Tarbetu õhutamine (kui välja tuleb vaid vett) langetab asjatult süsteemi rõhku.
Mida teha, kui õhutusventiil on kinni roostetanud ega liigu?
Ärge rakendage toorest jõudu, kuna võite ventiili murda, mis tekitab suure uputuse. Proovige lasta ventiilile veidi roostesurma (WD-40 vms) ja oodake. Kui see ei aita, on targem kutsuda torulukksepp, kes ventiili välja vahetab.
Miks radiaator on ikka külm, kuigi ma just õhutasin?
Kui õhku enam ei tule ja vesi jookseb, aga radiaator on ikka külm, võib viga olla kinni kiilunud termostaadi nõelas (asub termostaatpea all) või süsteemi tasakaalustamatuses. Samuti võib põhjuseks olla liiga madal veesurve katlas või rikkis tsirkulatsioonipump.
Kui tihti peaks radiaatoreid õhutama?
Tavaliselt piisab, kui teha seda üks kord aastas – kütteperioodi alguses. Kui peate õhutama iga nädal või kuu, on süsteemis leke või rikkis paisupaak, mis vajab spetsialisti sekkumist.
Millal tasub kutsuda spetsialist?
Kuigi õhutamine on lihtne hooldustöö, on olukordi, kus isetegevus võib teha rohkem kahju kui kasu. Kui märkate, et süsteemi rõhk langeb pidevalt ja peate vett lisama iga paari nädala tagant, on kuskil leke. Leke ei pruugi olla silmaga nähtav – vesi võib lekkida põranda alla või seina taha.
Samuti tasub spetsialist kutsuda, kui tegemist on väga vanade malmradiaatoritega, millel puuduvad kaasaegsed õhutusniplid. Nende puhul tuleb sageli avada suured, värviga kinni paakunud korgid, mille sulgemine ei pruugi hiljem õnnestuda. Spetsialistidel on olemas vahendid ja kogemused lekete tuvastamiseks, paisupaagi eelrõhu kontrollimiseks ja kogu küttesüsteemi tasakaalustamiseks, et tagada ühtlane soojus igas toas. Regulaarne professionaalne hooldus iga paari aasta tagant tagab meelerahu ja madalamad küttearved.
