Autoomanikena seisame tanklas tihti silmitsi valikutega, mis esmapilgul tunduvad lihtsad, kuid millel on pikaajaline mõju meie sõiduki tervisele ja rahakotile. Kütusehindade kõikumine paneb paljusid meist haarama kõige soodsama tankuripüstoli järele, mõtlemata sellele, mis tegelikult kütusepaaki voolab ja kuidas see mootori sisemuses toimuvatesse protsessidesse sekkub. Mootorikütus ei ole tänapäeval enam lihtsalt põlev vedelik, vaid keeruline keemiline kokteil, mis peab vastama rangetele keskkonnanõuetele ning tagama üha keerukamate sissepritsesüsteemide tõrgeteta töö. Vale valik võib viia võimsuse vähenemiseni, kütusekulu tõusuni või halvemal juhul kallite remonttöödeni, samas kui teadlik tarbimine võib pikendada mootori eluiga märgatavalt.
Bensiinimootorid: mida tegelikult tähendavad numbrid 95 ja 98?
Kõige levinum eksiarvamus bensiini puhul on see, et kõrgem number tähendab automaatselt “võimsamat” või “puhtamat” kütust. Tegelikkuses tähistavad numbrid 95 ja 98 kütuse oktaanarvu, mis näitab bensiini vastupanuvõimet detoneerimisele ehk iseeneslikule süttimisele surve all. Mootori silindris surutakse kütuse ja õhu segu kokku ning süüteküünal peab selle süütama täpselt õigel hetkel. Kui kütus süttib rõhu all ise enne süüteküünla sädet, tekib detonatsioon (rahvakeeli “klappide klõbin”), mis on mootorile äärmiselt kahjulik.
Kaasaegsed autod on varustatud detonatsioonianduritega, mis suudavad tuvastada kütuse kvaliteeti ja reguleerida süütenurka vastavalt sellele. See tähendab järgmist:
- Kui autotootja soovitab 95: Siis on mootor häälestatud töötama selle oktaanarvuga. Tankides 98 bensiini, ei saa te tavaliselt märgatavat võimsuselisa ega kütusesäästu, kuna mootori aju (ECU) ei ole programmeeritud seda potentsiaali ära kasutama. See on enamasti lihtsalt kallima kütuse ostmine ilma tehnilise põhjenduseta.
- Kui autotootja soovitab 98: See tähendab tavaliselt, et mootoril on kõrgem surveaste või turboülelaadimine, mis nõuab stabiilsemat kütust. Sellises autos 95 kasutamine sunnib mootori aju süütenurka hilisemaks keerama, et vältida detonatsiooni. Tulemuseks on märgatav võimsuse kadu ja sageli ka kütusekulu tõus, kuna mootor ei tööta oma optimaalses režiimis. Pikaajaline madalama oktaanarvuga kütuse kasutamine suure koormuse all võib sellist mootorit kahjustada.
Etanool kütuses: E5 versus E10 märgistuse olulisus
Lisaks oktaanarvule on viimastel aastatel muutunud kriitiliseks teguriks biokomponendi ehk etanooli sisaldus bensiinis. Euroopa Liidu regulatsioonide tõttu sisaldab tavapärane 95 bensiin Eestis kuni 10% etanooli (märgistus E10), samas kui 98 bensiin sisaldab seda maksimaalselt 5% (märgistus E5).
Etanoolil on mootorile kaks peamist mõju, mida autoomanik peab teadma:
- Hügroskoopsus: Etanool seob endaga õhuniiskust. Kui auto seisab pikka aega (näiteks hobiautod või mootorrattad talveperioodil), võib kütusepaaki koguneda vett, mis põhjustab korrosiooni ja käivitusprobleeme. Seetõttu soovitatakse harva kasutatavates sõidukites ja vanemates autodes kasutada pigem E5 (98) kütust, mis on stabiilsem.
- Agressiivsus materjalide suhtes: Etanool võib kahjustada vanemate autode kütusesüsteemi kummidetaile, tihendeid ja teatud plaste. Enamik autosid, mis on toodetud pärast 2000. aastat, on E10 kütusega ühilduvad, kuid alati tasub kontrollida Maanteeameti või autotootja andmebaasist oma konkreetse mudeli sobivust.
Diiselmootorite eripärad ja tsetaaniarv
Diiselmootoriga auto omaniku jaoks on valikud pealtnäha lihtsamad, kuid tehnilised nüansid on sama olulised. Kui bensiini puhul räägime oktaanarvust, siis diislikütuse kvaliteedi peamine näitaja on tsetaaniarv. See number näitab süttimisviidet – aega, mis kulub kütuse sissepritsimise ja selle süttimise vahel. Mida kõrgem on tsetaaniarv, seda lühem on viide, mis tagab mootori sujuvama ja vaiksema töö ning parema käivitumise, eriti külma ilmaga.
Talvine diiselkütus on kriitilise tähtsusega
Eesti kliimas on diiselkütuse puhul kõige olulisemaks faktoriks selle külmakindlus. Diislikütus sisaldab parafiine, mis madalatel temperatuuridel kristalliseeruvad ja ummistavad kütusefiltri. Tanklad lähevad talveperioodil üle talvisele diislile, kuid üleminekuperioodidel (esimesed ootamatud öökülmad) peab juht olema valvas.
Kvaliteetne talvine diisel sisaldab lisandeid, mis hoiavad kütuse voolavana ka -30 kraadi juures. Odavamad või ebakvaliteetsed diislikütused võivad küll vastata miinimumnõuetele, kuid tekitada probleeme juba mõõduka külmaga. Lisaks on oluline teada, et kaasaegsed DPF-filtriga (tahmafilter) diiselautod on kütuse väävlisisalduse ja tuhasuse suhtes väga tundlikud. “Mustalt turult” või kahtlase päritoluga diisli kasutamine on kiireim tee DPF-filtri ummistumiseni, mille vahetus maksab tuhandeid eurosid.
Kas lisanditega kütused ehk “premium” valikud on raha raiskamine?
Paljud tanklaketid pakuvad lisaks tavakütusele ka n-ö premium-nimetusega tooteid (nt Miles Plus, Nitro, V-Power jne). Tihti suhtutakse neisse kui puhtasse turundustrikki, kuid eksperdid kinnitavad, et nendel kütustel on oma kindel roll mootori tervise hoidmisel.
Peamine erinevus tavalise ja lisanditega kütuse vahel ei seisne mitte niivõrd kütteväärtuses, vaid pesuainetes (detergentides) ja hõõrdumist vähendavates komponentides. Kaasaegsed ot sissepritsega mootorid (GDI, TSI jne) on väga altid tahma ja setete kogunemisele pihustitele ja sisselaskeklappidele. Kvaliteetne lisaainetega kütus aitab:
- Puhastada pihusteid: Mustad pihustid ei pihusta kütust peene uduna, vaid “kusevad”, mis viib ebatäieliku põlemiseni ja kütusekulu kasvuni.
- Vähendada hõõrdumist: Spetsiaalsed määrdeained kütuses vähendavad hõõrdumist kolvirõngaste ja silindri seinte vahel ülemises surnud seisus, kuhu mootoriõli nii tõhusalt ei jõua.
- Ennetada korrosiooni: Korrosiooni inhibiitorid kaitsevad kütusesüsteemi metallosi.
Eksperdi soovitus on kasutada lisanditega kütust regulaarselt, näiteks iga kolmanda või neljanda tankimise ajal, kui pidev kasutamine tundub liiga kulukas. See aitab hoida sissepritsesüsteemi puhtamana ja vältida setete kivistumist.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin segada 95 ja 98 bensiini?
Jah, 95 ja 98 bensiini segamine on täiesti ohutu. Tulemuseks on kütus, mille oktaanarv jääb nende kahe vahepeale. Kui teie auto nõuab rangelt 98 bensiini, siis 95 lisamine vähendab kütuse üldist oktaanarvu ja suure koormuse all sõitmist tuleks vältida, kuni saate paagi uuesti 98-ga täita.
Mis juhtub, kui tangin bensiiniautosse diislit või vastupidi?
See on tõsine viga. Ärge käivitage mootorit! Isegi süüte sissekeeramine võib panna kütusepumba tööle ja tõmmata vale kütuse süsteemi laiali. Bensiin diiselmootoris kahjustab kõrgsurvepumpa ja pihusteid, kuna bensiinil puuduvad määrimisomadused. Diisel bensiinimootoris ummistab süüteküünlad ja katalüsaatori. Auto tuleb pukseerida teenindusse ja paak tühjendada.
Kas vanale autole on “premium” kütus ohtlik?
Üldiselt mitte. Müüt, et pesuainetega kütus lahustab vanas paagis oleva mustuse lahti ja ummistab filtri, on teoreetiliselt võimalik, kuid praktikas juhtub seda harva. Pigem on kasu pihustite puhastamisest suurem kui potentsiaalne risk.
Mis on LSPI ja kuidas kütus seda mõjutab?
LSPI (Low Speed Pre-Ignition) on nähtus, mis esineb väikese töömahuga turbomootorites madalatel pööretel ja suurel koormusel. See on kontrollimatu plahvatus silindris, mis võib mootori purustada. Kvaliteetne kütus ja spetsiaalsed mootoriõlid aitavad LSPI riski vähendada.
Kütusesüsteemi pikaajaline hooldus ja ennetus
Õige kütuse valimine on vaid üks osa võrrandist. Isegi parim kütus ei suuda päästa mootorit, kui kütusesüsteemi füüsilised komponendid on hooldamata. Kütusefilter on sageli unustatud detail, mida vahetatakse liiga harva. Ummistunud filter koormab kütusepumpa, mis võib üle kuumeneda ja läbi põleda, samuti võib see lasta läbi mikroskoopilist mustust, mis rikub kallid pihustid.
Lisaks on oluline vältida harjumust sõita pidevalt peaaegu tühja paagiga (“aurude peal”). Kütusepump asub paagis ja kütus ise jahutab seda. Kui paak on pidevalt peaaegu tühi, saab pump vähem jahutust ja selle eluiga lüheneb. Samuti on oht, et paagi põhjast tõmmatakse sisse aastatega sinna kogunenud sete ja vesi. Talvisel ajal on tühja paagiga sõitmine eriti riskantne, kuna paagi seintele kondenseerub temperatuurikõikumiste tõttu vesi, mis kütusega segunedes tekitab probleeme.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et teadlik kütusevalik ei tähenda alati kõige kallima püstoli haaramist, vaid oma auto vajaduste tundmist. Kui teil on tavaline pereauto, on kvaliteetne 95 täiesti piisav, kuid ärge kartke aeg-ajalt kasutada lisanditega kütust süsteemi puhastamiseks. Kui sõidate sportlikuma või forsseeritud mootoriga autoga, on 98 ainuvõimalik valik pikaajalise vastupidavuse tagamiseks. Diiselautode puhul on aga kvaliteet ja tankla usaldusväärsus kriitilisemad kui hinnavõit, sest remont on alati kordades kallim kui säästetud sendid liitrihinnast.
