Kas oled kunagi vaadanud tühja paberilehte ja tundnud soovi jäädvustada oma neljajalgset sõpra, kuid pliiatsit kätte võttes on inspiratsioon asendunud ebakindlusega? See on täiesti loomulik tunne, mida kogevad isegi kogenud kunstnikud. Hea uudis on see, et koera joonistamine ei nõua kaasasündinud annet ega aastaid kestnud kunstikooli treeningut. Tegelikult taandub kogu protsess lihtsate geomeetriliste kujundite nägemisele ja nende kokkupanemisele loogilises järjekorras. Selles põhjalikus juhendis vaatame läbi tõestatud meetodid, mis aitavad sul visandada koera kiirelt, lihtsalt ja mis kõige tähtsam – äratuntavalt. Olenemata sellest, kas soovid joonistada armsat multikalikku kutsikat või püüelda realistlikuma portree poole, on alustalad alati samad. Võta pliiats, lõdvesta käsi ja asume asja kallale.
Ettevalmistus: Õiged töövahendid teevad poole tööst
Enne kui alustame esimeste joonte tõmbamist, on oluline veenduda, et sul on käepärast sobivad vahendid. Tihti arvatakse ekslikult, et joonistamiseks on vaja kalleid professionaalseid tarvikuid. Tegelikkuses piisab alguseks väga vähesest, kuid vahendite kvaliteet mängib siiski rolli lõpptulemuse puhtuses.
- Pliiatsid: Soovitatav on kasutada vähemalt kahte erinevat pliiatsit. Üks kõvem (näiteks HB või H) algsete, õrnade visandite tegemiseks, mida on kerge kustutada. Teine pehmem (näiteks 2B, 4B või 6B) tumedamate joonte, varjude ja detailide rõhutamiseks töö lõppfaasis.
- Paber: Tavaline printeripaber sobib harjutamiseks suurepäraselt. Kui soovid aga tulemust, mida raamida, vali veidi paksem joonistuspaber (vähemalt 120g/m²), mis talub paremini kustutamist ja pliiatsi survet ilma kortsumata.
- Kustutuskumm: Vali kvaliteetne pehme kustutuskumm, mis ei määri paberit. Veelgi parem on nn “muditav” kustutuskumm (kneaded eraser), mida saab vormida teravaks, et kustutada väikeseid detaile, või kasutada suuremate pindade helendamiseks ilma paberit kahjustamata.
- Teritaja: Terav pliiats on täpse joonistuse alus. Nüri pliiatsiga on raske teha detailseid silmi või karvkatte tekstuuri.
Põhikujundite meetod: Koera anatoomia lihtsustamine
Kõige suurem viga, mida algajad teevad, on see, et nad üritavad kohe joonistada lõplikku kontuuri – alustades näiteks ninaotsast ja lootes, et saba juurde jõudes klapivad proportsioonid ideaalselt. See meetod ebaõnnestub peaaegu alati. Saladus peitub konstruktiivses joonistamises.
Mõtle koerast kui geomeetriliste kujundite kogumist. Koera pea ei ole keeruline kolju, vaid pigem ring või kera. Koon on silinder või risttahukas. Keha koosneb kahest suuremast ovaalist (rindkere ja puusad), mida ühendab lüli. Jalad on torud või pulgad, mille otstes on käpad. Kui suudad paberile panna need lihtsad kujundid õigetes proportsioonides, on ülejäänud protsess vaid detailide lisamine ja nurkade ümardamine.
Samm-sammult juhend: Lihtsa koera joonistamine (Profiilvaade)
Järgnevalt teeme läbi praktilise harjutuse, joonistades seisva koera külgvaates. See on klassikaline poos, mis aitab kõige paremini mõista looma proportsioone.
Samm 1: Kere ja pea paigutus
Alusta õrnade, vaevumärgatavate joontega. Joonista paberi keskele üks suurem horisontaalne ovaal – see on koera rindkere. Sellest veidi tahapoole ja natuke allapoole joonista teine, veidi väiksem ovaal – see on koera tagumine osa ja puusad. Ühenda need kaks ovaali sujuvate joontega, moodustades selja ja kõhu.
Järgmiseks lisa pea. Joonista rindkere ovaali kohale ja veidi ettepoole ring. See ei pea olema täiuslik sirkli-ring, vaid vaba käega tõmmatud kera. Pea suurus peaks olema proportsioonis kehaga – tavaliselt on keskmise koera kere umbes 2,5-3 pea pikkust.
Samm 2: Koon ja kael
Nüüd on vaja pea külge kinnitada koon. Sõltuvalt koeratõust on koon erineva kujuga, kuid keskmise koera puhul joonista pea ringi etteotsa väiksem ristkülik või tömp koonus. Ühenda pea kehaga, tõmmates kaks joont, mis moodustavad kaela. Kael peaks sujuvalt laienema õlgade suunas. Jälgi, et kael ei oleks liiga peenike – koertel on kaela ümber palju lihaseid ja nahka.
Samm 3: Jalad ja saba
Jalgade joonistamine võib tunduda keeruline, kuna need painduvad kindlatest kohtadest. Kasuta “skeleti” meetodit:
- Tõmba esijalgade asukoha märkimiseks sirged jooned rindkere alt alla. Pea meeles, et koera “küünarnukk” on kõrgel, kere lähedal.
- Tagumised jalad on keerukama ehitusega. Kujuta ette välgunoole kuju – puusast läheb joon taha põlveni, sealt alla kannani ja siis otse alla käpani.
- Joonista “skeleti” joonte ümber liha, tehes jalad paksemaks. Käpad on maapinnaga kontaktis olevad ovaalid.
- Lisa saba, alustades puusaovaali ülemisest servast. Saba võib olla rõõmsalt püsti või rahulikult rippus.
Samm 4: Nägu ja detailid
Nüüd on aeg anda koerale iseloomu. Joonista koonu otsa nina (tavaliselt ümberpööratud kolmnurga või “seene” kujuga). Silm asub koonu ja pealuu ühenduskoha lähedal. Koera silm on küljelt vaadates pigem kolmnurkne kui ümmargune. Lisa kõrv – see võib olla kikkis (kolmnurkne) või lontis (ovaalne ja rippuv), kinnitudes pea ülaossa, veidi tahapoole.
Realistlikkuse lisamine: Varjud ja karvkate
Kui põhikuju on paigas ja oled proportsioonidega rahul, on aeg muuta visand ruumiliseks. See etapp muudab lihtsa “lastejoonistuse” tõsiseltvõetavaks kunstiteoseks.
Karvkatte tekstuur: Ära ürita joonistada iga üksikut karva. Selle asemel joonista karvasalke ja vihjeid tekstuurile. Kasuta lühikesi, kiireid pliiatsitõmbeid karvakasvu suunas. Kohtades, kus nahk on pingul (nina peal), on karv lühem. Kaelal, sabal ja rinnaesisel on karv tavaliselt pikem ja kohevam.
Valgus ja vari: Määra kindlaks, kust tuleb valgus (näiteks ülevalt paremalt). Kõik, mis jääb vastassuunda (kõhu alune, kaela alune, tagumiste jalgade siseküljed), peaks olema tumedam. Kasuta siin oma pehmemat (B-tähistusega) pliiatsit. Tumedad alad annavad joonistusele kaalu ja takistavad koeral “paberil hõljumast”. Lisa kindlasti väike vari ka käppade alla maapinnale.
Levinumad vead ja kuidas neid vältida
Isegi parimate juhenditega võivad algajad komistada teatud takistustele. Siin on mõned tüüpilised vead, mida teadvustades saad oma arengut kiirendada:
- Liiga tugevad jooned alguses: Kui vajutad algfaasis pliiatsile liiga kõvasti, on hiljem võimatu abijooni täielikult kustutada. See jätab pildi mustaks ja määrdunuks. Hoia kätt lõdvalt ja lase pliiatsil vaevu paberit puudutada.
- Inimese silmade joonistamine: Algajad joonistavad koerale tihti inimlaadsed silmad (valge silmamuna ja väike pupill keskel). Koera silmades on iiris tavaliselt nii suur, et silmavalget on näha väga vähe või üldse mitte, välja arvatud juhul, kui koer vaatab kõrvale.
- Sümmeetria liigne tagaajamine: Loodus ei ole kunagi täiuslikult sümmeetriline. Kui joonistad koera otse eest, ei pea vasak ja parem pool olema peegelpildis identsed. Väike asümmeetria muudab joonistuse elavamaks ja loomulikumaks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui kaua võtab aega, et õppida koera hästi joonistama?
See sõltub harjutamise sagedusest. Kui harjutad iga päev 15-20 minutit, märkad märkimisväärset arengut juba paari nädala jooksul. Oluline on järjepidevus, mitte ühe pika sessiooni pikkus. “Hästi” on samuti subjektiivne – lihtsa visandi omandab kiiresti, fotorealism võib võtta aastaid.
Kuidas joonistada erinevaid koeratõuge?
Kõik koerad alluvad samadele anatoomilistele reeglitele, erinevad on vaid proportsioonid. Näiteks taksi puhul on kere ovaalid üksteisest kaugemal ja jalad lühemad. Mopsi puhul on koonu ristkülik olematu ja pea ring suurem. Enne joonistamist analüüsi konkreetse tõu iseloomulikke jooni ja kohanda põhikujundeid vastavalt.
Kas ma peaksin joonistama foto järgi või peast?
Algajatel on tungivalt soovitatav joonistada fotode (referentside) järgi. Peast joonistades tugineme oma sümbolitele ja ettekujutustele, mis on tihti ebatäpsed. Fotode kasutamine õpetab nägema tegelikke nurki, varje ja proportsioone. Kui oled anatoomia selgeks saanud, on peast joonistamine palju lihtsam.
Miks minu koer näeb välja nagu kass või hobune?
See on tavaline probleem proportsioonidega. Kui koer meenutab hobust, on kael ja jalad tõenäoliselt liiga pikad ning kere liiga lühike. Kui ta meenutab kassi, on koon liiga lühike ja silmad liiga suured. Võrdle oma joonistust pidevalt referentsfotoga ja mõõda visuaalselt vahemaid (nt mitu “pead” mahub kehasse).
Isikupära lisamine ja stiili arendamine
Kui oled tehnilised alustalad selgeks saanud, algab kõige põnevam osa – oma unikaalse käekirja leidmine. Koera joonistamine ei pea alati olema rangelt realistlik. Võib-olla meeldib sulle kasutada tugevamaid kontuure, luues koomiksiliku stiili? Või eelistad hoopis pehmeid, hajutatud varjundeid söega?
Proovi eksperimenteerida koera ilmete ja emotsioonidega. Koerad on äärmiselt ekspressiivsed loomad. Kõrvade asend, suu avatus ja kulmukaarte (kuigi neil pole kulme samas mõttes nagu inimestel) liikumine võivad muuta kurva koera rõõmsaks või tähelepanelikuks. Lisa joonistusele väikesed detailid nagu kaelarihm nimega, lemmikmänguasi käppade vahel või keel, mis ripub suust välja. Just need väikesed nüansid on need, mis teevad joonistusest “sinu” joonistuse ja annavad edasi looma tegelikku olemust. Ära karda teha vigu, sest iga “untus läinud” joon on tegelikult õppetund, mis viib sind lähemale meistriklassile.
