Kas olete kunagi vaadanud tühja paberilehte ja tundnud soovi jäädvustada sellele midagi elavat ja graatsilist, kuid loobunud mõttest, sest arvate, et teil puudub kunstianne? Tõde on see, et joonistamine on pigem õpitav oskus kui kaasasündinud talent ning kassi joonistamine on üks parimaid viise selle teekonna alustamiseks. Kassid on oma voolujooneliste vormide ja ilmekate silmade tõttu ideaalsed modellid nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Järgnev juhend on loodud selleks, et demüstifitseerida kunstiprotsessi ja näidata teile, kuidas lihtsate geomeetriliste kujundite ja õigete töövõtete abil saab igaüks luua vaid loetud minutitega veenva ja armsa kassipildi. Unustage hirm ebaõnnestumise ees ja võtke pliiats kätte, sest see õpetus muudab keerulise anatoomia lihtsateks sammudeks.
Ettevalmistus ja vajalikud töövahendid
Enne kui asume reaalse joonistamise juurde, on oluline veenduda, et teil on olemas õiged vahendid. Kuigi kassi saab visandada ka suvalisele salvrätikule pastapliiatsiga, annavad kvaliteetsed töövahendid tunduvalt parema tulemuse ja muudavad protsessi nauditavamaks.
Esiteks vajate paberit. Algajale sobib suurepäraselt tavaline printeripaber või visandiplokk (sketchbook). Kui soovite hiljem joonistust värvida või tugevamalt varjutada, valige veidi paksem paber, mis kannatab kustutamist ja tugevamat survet.
Pliiatsite valik on kriitilise tähtsusega:
- HB pliiats: See on standardne koolipliiats, mis sobib suurepäraselt algseks visandamiseks. See on piisavalt hele, et jooni hiljem kustutada, kuid piisavalt tume, et näha kontuure.
- 2B või 4B pliiats: Pehmemad pliiatsid sobivad ideaalselt varjutamiseks ja tumedamate joonte tõmbamiseks, kui põhikuju on paigas. Nad annavad joonistusele sügavust ja kontrasti.
- Kustutuskumm: Soovitatav on kasutada pehmet kustutuskummi, mis ei riku paberit. Veelgi parem on nn “söekumm” (kneaded eraser), mida saab vormida ja mis ei jäta puru.
Kassi anatoomia mõistmine lihtsustatud kujul
Paljud algajad teevad vea, püüdes kohe joonistada kassi karvkatet ja detaile, unustades selle all peituva struktuuri. Et joonistada kassi kiiresti ja proportsionaalselt, tuleb loom mõtteliselt lahti võtta lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks.
Kujutage ette, et kassi keha koosneb ringidest ja ovaalidest. Pea on tavaliselt ring või kergelt lapik ovaal. Rinnakorv on suurem ovaal ja tagaosa on samuti ringjas kujund. Need kolm põhikujundit moodustavadki kassi skeleti aluse. Kui õpite nägema neid kujundeid, muutub mistahes poosis kassi joonistamine imelihtsaks. See meetod, mida nimetatakse konstruktsiooniliseks joonistamiseks, on saladus, mida kasutavad professionaalsed illustraatorid ja animaatorid üle maailma.
Samm-sammult juhend: Istuva kassi visandamine
Järgnevalt vaatame läbi protsessi, kuidas joonistada klassikalist istuvat kassi. See poos on elegantne, staatiline ja algajale kõige lihtsamini tabatav.
1. samm: Põhikujundite paika panemine
Alustage väga õrnade pliiatsijoontega. Joonistage paberi ülaossa üks keskmise suurusega ring – see on kassi pea. Sellest veidi allapoole joonistage suurem ovaal, mis kattub veidi peaga. See on kassi keha. Istuva kassi puhul meenutab keha kuju sageli pirni või suurt veetilka, mis on alt laiem ja ülalt kitsam. Veenduge, et proportsioonid oleksid loomulikud: keha peaks olema umbes kaks korda suurem kui pea.
2. samm: Näo teljestik ja kõrvad
Et kassi nägu ei tuleks viltune, joonistage pea sisse õrnalt rist. Vertikaalne joon märgib näo keskkohta ja horisontaalne joon silmade kõrgust. Kasside silmad asuvad tavaliselt pea keskel, mitte ülaosas.
Kõrvade jaoks lisage pea ülaossa kaks kolmnurka. Pöörake tähelepanu sellele, et kassi kõrvad ei ole teravad nagu noad, vaid tipust veidi ümarad. Kõrvade asukoht on oluline – need ei tohiks olla liiga lähestikku ega ka liiga külgedel.
3. samm: Käpad ja saba
Istuva kassi puhul on esikäpad tavaliselt sirged ja asetsevad tihedalt koos. Joonistage keha ovaali alaosast alla kaks piklikku torujat kujundit, mis lõppevad ümarate “saiakestega” – need on käpad. Tagajalad on istuvas asendis kõverdatud ja paistavad keha külgedelt vaid kergelt välja, meenutades poolikuid ovaale keha alaosas.
Saba on kassi emotsioonide väljendaja. Saate selle joonistada graatsiliselt ümber käppade keerdununa või hoopis uljalt püsti. Saba peaks olema sujuv, ühtlase paksusega, kuid otsast veidi ahenev.
4. samm: Näojoonte täpsustamine
Nüüd on aeg anda kassile iseloom.
- Silmad: Joonistage horisontaalsele juhtjoonele kaks mandlikujulist silma. Kassi pupillid võivad olla kitsad pilud (kui on valge) või suured ja ümarad (kui on hämar või kass on mängutujus).
- Nina ja suu: Silmade vahelt veidi allapoole joonistage väike kolmnurk, tipp allapoole – see on nina. Nina tipust tõmmake väike sirge joon alla, mis hargneb kaheks kaareks, moodustades suu (nagu ümberpööratud number 3).
- Vurrud: Ärge unustage vurrusid! Need ei kasva ühest punktist, vaid pigem nina kõrvalt padjakestelt. Tõmmake pikad, kiired ja enesekindlad jooned.
Kuidas muuta visand ruumiliseks pildiks
Kui põhikuju on valmis, on aeg lisada realism ja sügavus. Siin tulevad mängu karvkate ja varjud.
Karvkatte tekstuur: Ärge tõmmake kassi kontuuri ühe tugeva ja pideva joonena – see muudab looma jäigaks ja “kleepsulaadseks”. Selle asemel kasutage lühikesi, katkendlikke kriipse, mis järgivad karva kasvamise suunda. Eriti kohev peaks olema kassi rinnakas ja kõrvade sisemus.
Varjutamine: Kujutage ette, kust tuleb valgus. Kui valgus langeb vasakult, siis parem külg peaks olema tumedam. Lisage varju ka lõua alla, käppade vahele ja kohta, kus saba puutub kokku kehaga. See “ankurdab” kassi maapinnale ja ta ei tundu hõljuvat õhus.
Levinumad vead, mida vältida
Isegi kogenud kunstnikud teevad vigu, kuid algajatel kipuvad need olema sarnased. Siin on mõned asjad, mida silmas pidada:
- Liiga tugevad jooned alguses: Kui vajutate pliiatsile liiga kõvasti visandamise faasis, on vigu raske kustutada ja paberile jäävad inetud vaod.
- Inimese silmade joonistamine: Kassi silmad ei ole samasugused nagu inimesel. Neil puuduvad sageli nähtavad silmavalged (kui nad just ei vaata kõrvale) ja silmanurgad on teravamad.
- Liiga väikesed käpad: Algajad kipuvad joonistama käppasid liiga pisikeseks. Kassi käpad on tegelikult üsna suured ja toekad, et võimaldada neil vaikselt hiilida ja kõrgele hüpata.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui kaua võtab aega, et õppida kassi hästi joonistama?
See sõltub harjutamise sagedusest. Kui järgite seda juhendit ja harjutate iga päev 10–15 minutit, märkate märgatavat arengut juba esimese nädala jooksul. Realistliku stiili saavutamine võib võtta kuid, kuid lihtsa visandi tegemine saab selgeks väga kiiresti.
Kas ma peaksin kasutama fotot või joonistama peast?
Alguses on tungivalt soovitatav kasutada referentsfotosid. Peast joonistamine nõuab väga head visuaalset mälu ja anatoomia tundmist. Fotode (või oma kassi) vaatamine aitab mõista proportsioone ja seda, kuidas valgus karvkattel mängib.
Kuidas joonistada kohevat kassi vs. lühikarvalist kassi?
Erinevus seisneb kontuurjoontes. Lühikarvalise kassi puhul on kontuurid siledamad ja jälgivad täpsemalt lihaste kuju. Pikakarvalise kassi puhul on keha tegelik kuju peidetud karvade alla, mistõttu on kontuurid ebakorrapärasemad, pehmemad ja koosnevad pikematest pliiatsitõmmetest.
Miks mu kassi nägu näeb välja nagu inimese oma?
See juhtub sageli siis, kui silmad joonistatakse liiga lähestikku või nina tehakse liiga pikk. Samuti on põhjuseks suu kuju – kassi suu on palju väiksem ja asub ninale lähemal kui inimesel. Kontrollige proportsioone uuesti, kasutades ristteljestiku meetodit.
Isikupära leidmine ja stiili arendamine
Kui olete omandanud kassi joonistamise põhitõed, avaneb teie ees terve maailm võimalusi eksperimenteerimiseks. Te ei pea piirduma vaid realismiga. Võib-olla avastate, et teile meeldib hoopis minimalistlik stiil, kus kassi olemus antakse edasi vaid paari voolava joonega, või eelistate koomiksilaadset lähenemist suurte silmade ja liialdatud ilmetega.
Oluline on jälgida päris kasse – kuidas nad istuvad, kuidas nad ringutavad ja kuidas nende kõrvad liiguvad vastavalt helidele. Iga kass on unikaalne isiksus ja kunstniku eesmärk ei ole alati kopeerida fotot üks-ühele, vaid püüda kinni see miski, mis teeb kassist kassi. Harjutage erinevaid poose: magav kass keras, jahipidav kass madalal maapinna ligi või mängiv kass selili. Iga uus poos esitab uue väljakutse ja õpetab midagi uut anatoomia kohta. Pidage meeles, et iga ebaõnnestunud joonistus on samm lähemale meistriteosele, seega hoidke pliiats terav ja vaim virge.
