Autokoolis käimine annab värskele juhile teadmised liiklusmärkidest, manööverdamisest ja sõidutehnikast, kuid üks oluline aspekt jääb sageli piisava tähelepanuta – see on iseseisev tankimine. Paljude algajate juhtide jaoks on esimene kord bensiinijaama sõita ärevust tekitav kogemus. Hirm vale kütuse valimise, makseterminali keerukuse või püstoli käsitlemise ees on täiesti loomulik. Tegelikkuses on tankimine lihtne ja rutiinne tegevus, kui järgida kindlaid ohutusreegleid ja teada oma auto eripärasid. Selles juhendis vaatame detailselt läbi kõik sammud, mis aitavad muuta tankla külastuse stressivabaks, turvaliseks ja sujuvaks, keskendudes nii bensiini- kui diiselmootoriga sõidukitele.
Ettevalmistus: tunne oma autot enne jaama sisenemist
Enne kui üldse tanklasse sisse pöörate, on kriitiliselt oluline teada kahte asja: millist kütust teie auto tarbib ja kummal pool asub kütusepaagi luuk. Need võivad tunduda elementaarsete teadmistena, kuid stressirohkes olukorras võivad need kergesti ununeda, põhjustades asjatut segadust.
Kütusepaagi luugi asukoha määramiseks ei pea te autost väljuma. Vaadake armatuurlaual olevat kütusenäidikut. Enamikul autodel on seal väikese bensiinipumba sümbol, mille kõrval on nooleke. Kui nool osutab paremale, asub paagi luuk paremal (kõrvalistuja) pool; kui vasakule, siis juhi pool. Selle teadmine aitab teil valida õige tankuri ja vältida olukorda, kus peate voolikut ebamugavalt üle auto venitama, mis võib kriimustada sõiduki värvkatet või määrida teie riideid.
Teine ja veelgi olulisem aspekt on õige kütuseliigi tundmine. Üldjuhul on valikus bensiin (tähistatud numbritega 95 või 98 ja rohelise värviga) ning diislikütus (tähistatud tähega D või “Diesel” ja musta värviga). Kaasaegsetel autodel on kütuseliigi tähis märgitud ka kütusepaagi luugi siseküljele või korgile. Pöörake tähelepanu ka biolisandi märgistustele (E5, E10 bensiinil ja B7 diislil), et veenduda kütuse sobivuses teie auto mootorile.
Samm-sammuline juhend tankimiseks
Kui olete jõudnud sobiva tankuri juurde, järgige allolevat protsessi, et tagada ohutus ja efektiivsus:
- Suretage mootor: See on absoluutne nõue igas tanklas. Töötava mootoriga tankimine on tuleohtlik ja võib kahjustada auto kütusesüsteemi rõhuandureid.
- Rakendage seisupidur: Veenduge, et auto ei hakkaks iseenesest liikuma, eriti kui tankla asub kerge kalde all.
- Avage kütuseluuk: Mõnel autol avaneb see salongist (põranda lähedalt või ukse küljest) kangi tõmmates, teistel kesklukustuse avamisel luugile vajutades. Keerake kork maha ja asetage see selleks ettenähtud hoidikusse luugi siseküljel, et see ei ripus vastu auto keret.
- Valige makseviis: Automaattanklates tuleb esmalt sisestada kaart ja PIN-kood või kasutada mobiilirakendust. Teenindusjaamades tangite esmalt ja maksate hiljem kassas.
- Valige õige püstol: Veenduge veelkord, et võtate õige värvi ja märgistusega püstoli. Asetage see sügavale paaki.
- Tankimine: Vajutage püstoli päästikut. Enamikul püstolitel on lukustusmehhanism (väike klamber), mis võimaldab päästiku fikseerida, et te ei peaks seda terve aja käega hoidma.
- Lõpetamine: Kui paak on täis, käib iseloomulik “klõps” ja püstol lõpetab pumpamise automaatselt. Ärge üritage pärast seda “veel natuke” juurde pumbata – see on kahjulik.
- Püstoli tagastamine: Oodake paar sekundit, et viimased tilgad valguksid paaki, raputage püstolit ettevaatlikult paagi suudmes ja asetage see tagasi hoidikusse. Keerake kork kinni, kuni kuulete klõpsatust, ja sulgege luuk.
Miks ei tohi pärast automaatset seiskumist edasi tankida?
Levinud viga, mida teevad isegi kogenud juhid, on püüda pärast püstoli automaatset väljalülitumist (nn “klõpsu”) paaki veel kütust suruda, et saada ümmargune summa või liitrid. See harjumus, mida nimetatakse inglise keeles topping off, on autole kahjulik.
Kaasaegsetel autodel on keeruline kütuseaurude püüdmise süsteem (EVAP), mis koosneb söefiltrist ja klappidest. See süsteem on loodud püüdmaks kinni bensiiniaure, et need ei satuks atmosfääri. Kui tangite paagi “kurguni” täis, võib vedel kütus sattuda aurudele mõeldud torusse ja rikkuda söefiltri. See võib põhjustada mootori töötab ebaühtlaselt, süttib “Check Engine” tuli ja remont võib osutuda kulukaks. Lisaks vajab kütus paisumisruumi – temperatuuri tõustes kütus paisub ja üleliigne kütus võib hakata lekkima.
Ohutusreeglid ja staatiline elekter
Bensiinijaam on kõrgendatud riskiga tsoon, kus tuleb järgida konkreetseid reegleid. Kuigi plahvatused on äärmiselt haruldased, on need teoreetiliselt võimalikud hooletuse korral.
Üks salakavalamaid ohte on staatiline elekter. Autosse sisenemisel ja väljumisel tekib riiete ja istmekatte hõõrdumisel staatiline laeng. Kui haarate kohe kütusepüstolist, võib tekkida säde, mis on võimeline süütama bensiiniaurud. Selle vältimiseks puudutage enne tankimise alustamist palja käega auto metallist kereosa (näiteks uksepiita), et end maandada. Ärge minge tankimise ajal autosse tagasi istuma – kui peate seda tegema, maandage end uuesti enne püstoli puudutamist.
Mobiiltelefonide kasutamine tanklas
Mobiiltelefonide keelumärgid tanklates on levinud, kuid tegelik oht ei seisne mitte raadiolainetes, vaid tähelepanu hajumises. Müüt, et telefonikõne võib bensiinijaama õhku lasta, on korduvalt ümber lükatud (sh “Müüdimurdjate” poolt). Siiski on telefoni näppimine tankimise ajal ohtlik, sest juht ei keskendu ümbritsevale, võib komistada, ajada kütust maha või unustada püstoli paaki. Seetõttu on soovitav telefon tankimise ajaks taskusse jätta.
Levinumad vead ja kuidas käituda kriisiolukorras
Isegi parima ettevalmistuse korral võib juhtuda eksimusi. Oluline on mitte paanikasse sattuda ja teada õigeid tegutsemisviise.
Vale kütuse tankimine
See on iga autojuhi õudusunenägu – bensiiniautosse diisli tankimine või vastupidi.
Kui avastate vea tankimise ajal: Lõpetage koheselt tankimine.
Kuldreegel: ÄRGE KÄIVITAGE MOOTORIT! Isegi süüte sissekeeramine (armatuuri tulede süttimine) paneb tööle kütusepumba, mis tõmbab vale kütuse süsteemi laiali.
Kui mootor ei ole käivitunud, piisab sageli vaid paagi tühjendamisest ja läbipesust. Kui olete mootori käivitanud, on kahjustused tõsisemad ning vajalikuks võib osutuda kogu toitesüsteemi, pihustite ja filtrite vahetus. Lükake auto tankurist eemale ja kutsuge puksiir või spetsiaalne kütuseabi.
Püstoli paaki unustamine
Kiirustavad juhid võivad unustada püstoli paaki ja sõitma hakata. Tänapäevased voolikud on varustatud turvaühendustega (breakaway coupling), mis on mõeldud teatud jõu juures lahti tulema, et vältida tankuri ümberkukkumist ja suurt kütuseleket. Kui see juhtub, peatuge kohe. Ärge lahkuge sündmuskohalt. Teavitage tankla personali – tavaliselt on see kindlustusjuhtum ja aus käitumine säästab teid hilisematest probleemidest politseiga.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin segada 95 ja 98 bensiini?
Jah, 95 ja 98 bensiini segamine on üldiselt ohutu. Kui teie auto nõuab minimaalselt 95 oktaanarvuga kütust, võite julgelt kasutada 98-t, mis võib isegi veidi parandada sooritusvõimet. Kui auto nõuab rangelt 98-t (nt sportautod), siis 95 kasutamine võib vähendada võimsust ja pikas perspektiivis mootorit kahjustada, kuid hädaolukorras väikese koguse lisamine on lubatud.
Miks on tanklas ühekordsed kindad?
Kindad on seal hügieeni ja tervise kaitseks. Kütusepüstolid on väga räpased, neil võib olla kütusejääke, õli ja baktereid. Diislikütus on eriti tugeva lõhnaga, mis jääb kätele pikkadeks tundideks ja mida on raske maha pesta. Bensiin ja diisel võivad nahka ärritada ja on mürgised, seega on kinnaste kasutamine tungivalt soovitatav.
Mis vahe on talvisel ja suvisel diislikütusel?
Diislikütus sisaldab parafiine, mis madalatel temperatuuridel kristalliseeruvad ja ummistavad kütusefiltri. Talvine diisel sisaldab lisandeid, mis hoiavad kütuse vedelana ka suurte miinuskraadide juures. Suvise diisliga talvel sõites võib auto lakata töötamast. Jälgige tanklate märgistusi külmade saabudes (tähistatud lumehelbe märgiga).
Kas E10 kütus sobib minu vanale autole?
E10 sisaldab kuni 10% etanooli (biolisandit). Enamikule alates 2000. aastast toodetud autodele sobib see hästi. Vanematel autodel võib etanool kahjustada teatud tihendeid ja kummivoolikuid ning põhjustada korrosiooni. Kahtluse korral kasutage 98 (E5) bensiini või kontrollige sobivust Maanteeameti või autotootja kodulehelt.
Kütusesäästlikkus ja auto tehniline seisukord
Lisaks õigele tankimistehnikale on kasulik teada, kuidas harvem tanklas käia. Kütusekulu ei sõltu ainult sellest, millist kütust te paaki lasete, vaid suuresti ka teie sõidustiilist ja auto tehnilisest seisukorrast. Tark autojuht oskab vältida asjatut raiskamist.
Esimene samm on rehvirõhu regulaarne kontroll. Isegi veidi tühjemad rehvid suurendavad veeretakistust ja seeläbi kütusekulu märgatavalt. Kontrollige rõhku vähemalt kord kuus. Teine oluline tegur on auto aerodünaamika. Katuseraamid ja -boksid suurendavad õhutakistust; kui te neid parasjagu ei vaja, võtke need maha. Samuti mõjutab kütusekulu autos olev lisaraskus – ärge hoidke pagasiruumis asjatut kola.
Sõidustiili osas kehtib reegel: mida sujuvam, seda säästlikum. Järsud kiirendused ja pidurdused kulutavad kütust asjatult. Püüdke liiklust ette näha, kasutage võimalusel mootoriga pidurdamist ja hoidke ühtlast kiirust. Kaasaegsed autod on kõige ökonoomsemad madalatel pööretel ja kõrge käiguga sõites. Järgides neid lihtsaid põhimõtteid koos korrektse tankimisega, säästate nii loodust, oma autot kui ka rahakotti.
